Kehalise kasvatuse õpetaja: iga laps soovib end liigutada - vanemate asi on seda soodustada

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võimlemine.
Võimlemine. Foto: Vida Press

30-aastase kogemusega kehalise kasvatuse õpetaja ja vehklemistreener Helen Nelis-Naukas avaldab Emmede Klubis arvamust, et laste füüsilise aktiivsuse edendamisel pole kooli tasandil midagi muutunud. «Kui, siis halvenemise suunas,» nendib ta.

«USA-s on juba ammu kooliprogrammis iga päev üks kehalise kasvatuse tund. Meil oli 30 aastat tagasi ja on praegu kaks-kolm tundi. Samas midagi nõuda lastelt enam ei saa, midagi ega kedagi mõõta ei tohi. Mina seda päris õigeks ei pea,» sõnab Nelis-Naukas. «Nii ei õpi laps elus ka pingutama. Matemaatikas peab veel hinde viis saamiseks pingutama, aga kehalises ei pea, sest võimed on erinevad. Miks siis matemaatikat võimete järgi ei hinnata? Mõnele ju pole antud pead! Sellise mentaliteediga võiks kehalise kasvatuse üldse hindamata jätta, mitte nõuda kõigile viie panemist.»

Kehaline kasvatus on õpetaja sõnul ainuke aine koolis, mille läbi me parandame inimese füüsilist tervist. «Seega kas üks kehalise kasvatuse tund iga päev oleks liiast?» küsib ta. «Teiseks aitaks kindel keeld: nutitelefonide kooli kaasa võtmine keelata. Sest muidu ei liigutagi suurem osa lapsi end terve koolipäeva vältel üldse.»

Nelis-Naukas on märganud, et kahjuks ei ole paljud lapsevanemad oma lapse kehalisest aktiivsusest huvitatud. «Samas on mulle silma jäänud päris palju neid lapsevanemaid, kellel tundub olevat ükskõik, mida koolitundides tehakse, ja kas ta laps väljaspool kooli veel millegagi tegeleb,» tõdeb ta. «Nii mõnigi lapsevanem on mulle öelnud, et ta ei saa ega hakka oma trennist loobuda soovivat või sporti teha mitte soovivat last sundima. Mitte sundima, vaid suunama peab!»

Kuni kümneaastase lapse liikumisvajadus on õpetaja selgitusel väga suur ja ei maksa karta, et ta ära väsib. «Iga päev võiks liikuda vähemalt kaks tundi, kuigi laps jaksaks veel. Otseselt spordi tegemine peaks selles vanuses käima muidugi läbi mängu.»

«Loodus on meid loonud nii, et iga laps soovib end liigutada – vanemate asi on seda vaid soodustada ja see harjumuseks kujundada,» soovitab Nelis-Naukas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles