Hispaanias puhkusereisil raske terviserikke tõttu arstiabi vajav vanahärra avastas haiglas, et tal pole Euroopa ravikindlustuskaarti. Kiire ja teadlik tegutsemine aitas aga vältida nädalase haiglavisiidiga kaasnevaid kulutusi.
Viimasel minutil kindlustuse saanud mees pääses ravikuludeta (5)
/nginx/o/2017/08/18/7003663t1h86f4.jpg)
2. veebruar 2016, 08:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandimaal elav pensionär, kelle nimi on toimetusele teada, tahtis sõita puhkusele tuttavate juurde Hispaania idarannikule Déniasse. Nood tuletasid mehele aegsasti meelde, et ta hoolitseks ikka ka tervisekindlustuse kehtimise eest, sest see tagab arstiabi kohalikega võrdsetel tingimustel ja võimaliku haiglasse sattumise korral ei jää siis ravikulud enda kanda.
Pensionär arvas tavalise reisikindlustuse piisava olevat, tasus interneti teel kümmekond eurot lennukipiletitele lisaks ning sõit võis alata.
Mees jutustas, et juba lennukis olevat tervis tunda andnud, aga ta ei olevat osanud midagi hullu kahtlustada. Kehv enesetunne, üha süvenev väsimus ja isutus saatsid teda Hispaanias kaks nädalat. Ühel varahommikul kella nelja paiku õue värsket õhku hingama minnes kaotas ta teadvuse.
Pisut hiljem toibunud, suutis mees tuppa roomata ja sättida end elutoa sohvale pererahva ärkamist ootama. Niipalju ta oma sõnul mäletab, et kui võõrustajad ta kolme tunni pärast viletsas seisukorras leidsid, asusid nad kiiresti ja teadlikult tegutsema.
Vanahärra dokumendid, sealhulgas reisikindlustus, võeti kaasa ning teades, et erakliinikus on ravi hind üüratu ja Eesti haigekassa seda ei hüvita, suunduti poole tunni tee kaugusele Dénia Marina Saludi riigihaiglasse. Paraku selgus kohapeal, et abivajajal pole Euroopa ravikindlustuskaarti.
Pool tundi ja paar kõnet
Mullu reisi planeerimise ajal üksteisest möödarääkimine ja segadus dokumentide täpsete nimetustega olid kaasa toonud olukorra, et kui Eesti pensionär Hispaanias vältimatut arstiabi vajas, tuli teda haiglasse sõidutanud perel ja haigla personalil tõdeda: ilma Euroopa ravikindlustuskaardita on tasuta ravi mõeldamatu.
Samal ajal kui asjaosalised püüdsid aru saada, mis kindlustus vanahärral on, vaakus too teadvuse ja teadvusetuse vahel. Kui võõrustajapere oli helistanud Eestisse mehe tütrele, pöördus too selguse saamiseks Eesti haigekassa poole. Sealt sai ta oma sõnul teada, et pensionärist isal on kindlustuskaitse tagatud ja isikukoodi alusel õigus taotleda tasuta Euroopa ravikindlustuskaarti. Selgus ka, et reisikindlustust, mille isa oli soetanud, ei olnudki vaja, sest see on neile, kel kindlustuskaitset pole, näiteks töötutele.
Tütar sai isale haigekassast telefoni teel ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi. Vähem kui poole tunni pärast sõidutati vanahärra ratastoolis Marina Saludi haigla palatisse.
Narkoos, maouuringud, vereülekanne, rohud, tilgutite all olemine – nädalaga turgutati pensionär jalule. Oma sõnul ei pidanud ta maksma visiidi- ega voodipäevatasu, muust rääkimata. Ta ei teadnud, kas teda võõrustanud head inimesed polnud ehk mõningaid kulusid enda kanda võtnud – sellest polevat nad juttu teinud.
Igal juhul on mees tipptasemel haiglaravi eest tänulik ning usub, et kui ta oleks Eestis oma maakodus kokku kukkunud, poleks lugu nii õnnelikult lõppenud.
Arve võib tulla ka hiljem
Eesti haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse spetsialisti Kadri Eisenschmidti sõnul tuleb ikka aeg-ajalt ette juhtumeid, kus haiglauksel selgub, et abivajajal pole kehtivat Euroopa ravikindlustuskaarti. Siis väljastab haigekassa abivajaja isikukoodi alusel ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi.
Kaardi ja sertifikaadi erinevus seisneb Eisenschmidti selgitust mööda vaid kehtivusajas: kui kaart kehtib taotleja vanusest sõltuvalt kolm kuni viis aastat, siis sertifikaat vaid kolm kuud. Mõlemad annavad aga samad õigused. Samas ei pruugi spetsialisti sõnul iga haigla sertifikaati tunnistada.
Eisenschmidt ei soovitanud jätta ravikindlustuse tegemist viimasele minutile. Tema sõnul on Euroopa ravikindlustuskaart esimene abimees, kui välisriigis läheb tarvis arstiabi, ja selle ettenäitamine haiglas hoiab kokku hädalisele väärtuslikku aega.
Kuigi eelkirjeldatud loos ei pidanud pensionär haiglakulusid tasuma, teadis Kadri Eisenschmidt varasematest kogemustest, et välisriigist võib haiglaarve saabuda mitu kuud, teinekord isegi aasta pärast õnnetusjuhtumit.
Eesti haigekassa kinnitusel kehtib Euroopa ravikindlustuskaart peale euroliidu riikide ka Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis. Seda on võimalik tasuta tellida internetiportaalist www.eesti.ee ja selle võib lasta koju saata.
Kaardi ettenäitamise korral osutatakse Eesti kindlustatutele eelnimetatud riikides vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel nendes riikides elavate kindlustatud inimestega. Seda, kas tegu on vajamineva arstiabiga, otsustab konkreetse riigi raviarst.
Euroopa ravikindlustuskaart kehtib ainult riiklikes raviasutustes, erakliinikutes seda kasutada ei saa.
Enne reisile minekut on võimalik vormistada ka täiendava terviseriskide kaitsega reisikindlustus, mis aitab hüvitada neid kulusid, mida Euroopa ravikindlustuskaart ei kata.
Meeles tuleb pidada, et Eesti haigekassa katab kindlustatule välisriigis osutatud raviteenuste meditsiinilise kulu, kuid maksta tuleb ka patsiendi omaosalus, nagu visiidi- ja voodipäevatasu, ning seda asukohamaa tariifide järgi. Samuti ei korva haigekassa riikidevahelise transpordi kulusid.