Pikalt intensiivravil viibinud gripihaigeid ei suudetud päästa

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gripp murrab eelkõige riskirühma kuuluvaid inimesi, näiteks eakaid krooniliste haiguste põdejaid.
Gripp murrab eelkõige riskirühma kuuluvaid inimesi, näiteks eakaid krooniliste haiguste põdejaid. Foto: Panther Media/Scanpix

Paari nädala jooksul lisandus veel kolm gripist tingitud surma, kellest kõik inimesed kuulusid haiguse riskirühmadesse.

Alates jaanuari lõpust on vajanud gripi tõttu intensiivravi 64 riskirühmadesse kuulunud inimest. Terviseameti andmetel on sel gripihooajal surnud 20 inimest, kes kõik kuulusid riskirühmadesse. Viimasel paaril nädalal lisandus veel kolm surmajuhtu. Kuigi need inimesed viibisid pikalt intensiivravil, ei suudetud neid vaatamata kõigile pingutustele päästa.

13. nädalal (28.03.- 03.04.2016) pöördus arstide poole 4829 inimest, kusjuures ligi 50 protsenti haigestunutest olid lapsed, teatas terviseamet. Eelmise kahe nädala haigestumuse trendi iseloomustasid lühiajalised järsud tõusud ja langused, põhjuseks võib pidada pühi või  koolivaheaega.

Grippi haigestumuse intensiivsust võib Eestis täna hinnata madalaks, kuid levikut endiselt laialdaseks. Haigestumine kasvas vaid väikelaste (kuni neli eluaastat) seas, teistes vanusrühmades grippi haigestumine langes. Haigestumise tõus väikelaste seas ei olnud seotud niivõrd gripiviirusega, vaid pigem RS-viirusega, millesse haigestumine hakkas  möödunud nädalal kasvama.

Seoses RS-viiruse levikuga võib haigestumus gripilaadsetesse haigustesse säilida ka järgmistel nädalatel kõrgel tasemel, eriti väikeste (alla kaheaastaste) laste seas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles