Peagi on iga kolmas Ameerika laps suhkruhaige
Euroopast väljas esineb ka laste seas üha enam teist tüüpi suhkurtõbe. «Väga suur probleem on suhkurtõbi Ameerika Ühendriikides, kus on prognoositud, et lastest, kes on sündinud pärast 2000. aastat, kujuneb elu jooksul ühest lapsel kolmel diabeet,» rääkis Heilman. Alla kümneaastastel lastel diagnoositakse tohtri sõnul ka seal tavaliselt esimest tüüpi diabeet, kuid üle kümne aasta vanustest ladinaameerika ja afroameerika päritolu esmase diabeedi diagnoosi saanud lastest on haigestunud just teist tüüpi diabeeti. Teist tüüpi diabeet on ohtlik just seetõttu, et see on «hiilivalt kulgev haigus», mis ei pruugi kohe avalduda.
Euroopa lastel teist tüüpi diabeediga õnneks nii suuri probleeme ei ole. Meie maailmajaos haigestub 100 000-st alla 16-aastastest lapsest teist tüüpi diabeeti keskmiselt 0,53. Neist 95 protsenti on ülekaalulised ja 83 protsenti rasvunud.
Diabeedi teke on siiani mõistatuslik
Selleks, et diabeet tekiks, on vajalik geneetiline eelsoodumus või risk, kuid sellegipoolest võib selle riskiga elada elu lõpuni, ilma et haigus avalduks. Diabeet tekkib, kui immuunsüsteem hakkab hävitama insuliini tootvaid rakke, kuid avaldub alles siis, kui 90 protsenti nendest rakkudest on juba hävinud. See, mis immuunsüsteemi keha enda rakkude vastu võitlema paneb, on Heilmani sõnul siiani saladuseks jäänud.
«Inimese geneetiline koostis ei ole viimase 30 aasta jooksul kindlasti nii palju muutunud, et sellega võiks põhjendada haigestumise hüppelist kasvu, mistõttu on selge, et põhjus on väliskeskkonnas, kuid keegi ei tea, milles täpselt,» selgitas Heilman. «Kui varem elasid inimesed diabeediriskiga kümnenda või 15. eluaastani, ilma, et haigus avalduks, siis nüüd on see haigus alla viieaastastel.» Üks levinud teooria seostab tohtri sõnul sagedamast haigestumist sellega, et elame üha steriilsemas keskkonnas. «Arvatakse, et see viibki immuunsüsteemi segadusse ja ta hakkab võitlema keha oma rakkudega,» lisas ta.