Haigekassa juhatuse liikme Mari Mathieseni sõnul olid lõppeva aasta märksõnadeks digiretsept ja ravikindlustuse stabiilsus.
Haigekassa: mööduv aasta tõi digiretsepti
31. detsember 2010, 12:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1.jaanuaril 2010 müüdi Eestis apteegist esimene ravimipakend digitaalse retsepti alusel. Tänaseks on arstid koostanud ja apteekrid inimestele müünud juba enam kui 4 miljonit digiretsepti ning kasutajate rahulolu järjest kasvab. Üle 60 protsendi retseptidest müüakse juba digitaalselt.
Mathieseni hinnangul ei ole tegemist pelgalt tehnilise lahendusega, vaid olulise sisulise uuendusega, mis aitab kaasa paremale ravikvaliteedile.
Väga oluliseks hindas ta ka ravikindlustuse stabiilsuse tagamise, mis oli keerukates majandusoludes tõsiseks väljakutseks. Arstiabi kättesaadavust õnnestus hoida eelneva aastaga samal tasemel ja ravikindlustushüvitisi (töövõimetushüvitised, ravimihüvitised, hambaravihüvitised, soodusravimid jms) maksti endistviisi.
Inimesi teavitati võimalusest valida apteegis enda jaoks soodsaim ravim. Haigekassa keskendus toimeainepõhise retsepti ja ratsionaalse ravimikasutuse põhimõtete tutvustamisele. Ravimid moodustavad järjest suurema osa tänapäeva ravitaktikast ning elanikkonna küsitlused näitavad, et soodsaima ravimi valimise võimalust peetakse oluliseks.
Koostöös rahvusvaheliste ekspertidega valmis aastapikkuse töö tulemusena raport «Võimalused Eesti tervisesüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks», kuhu on koondatud huvirühmade arvamused ja väärtushinnangud, värskemad tervishoiu rahastamise andmed ning uued tulu- ja kuluprognoosid kuni aastani 2030.
See dokument on haigekassa hinnnagul oluliseks aluseks, et teha meid kõiki puudutavaid otsuseid, kuidas ja kui palju tervisesse investeerida ja kuidas raha paremini jaotada.