Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova tõdes, et Eestis vaktsineerib end gripi vastu vaid 1% ning veel 10 aastat tagasi ei teinud inimesed vahet nohul ja gripil.
Gripil ja nohul on hakatud lõpuks vahet tegema
25. aprill 2016, 13:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Inimesed ei saa aru ega tea, kui tõsine haigus on gripp ja kui rasked võivad olla tüsistused,» rääkis Sadikova täna tervishoiumuuseumis toimunud vaktsineerimisteemalisel avalikul ümarlaual «Miks me peame vaktsineerima?», teatati.
Tema sõnul on terviseameti ülesanne parandada olukorda selles valdkonnas. «See, et ainult 1% Eesti elanikkonnast end gripi vastu vaktsineerib, on väga karm näide. Näiteks 10 aastat tagasi ei teinud inimesed vahet, mis on nohu ja mis on gripp. See, et grippi loetakse nüüd tõsiseks haiguseks, on suur edasiminek,» rääkis ta.
Sadikova sõnul on läbi viidud mitu sihtuuringut, et teada saada, mis inimesi vaktsineerima minnes kõige rohkem mõjutab. «Põhiline on – kui perearst, tervishoiutöötaja, meedik – soovitab, et teil on sellised haigused või olete sellises vanuses, palun tehke gripivaktsiin. Siis inimesed vaktsineerivad,» lausus ta. Spetsialistil tekib aga küsimus, kas arstid ei soovita või milles on asi.
Seejärel viis terviseamet läbi uue uuringu, mis üldse toimub meedikute seas. «Tuli välja päris hea tulemus – perearstikeskustes töötavate meedikute seas on gripivaktsiiniga hõlmatus 38,5%, mis on päris kõrge ja vastab Euroopa tasemele. Kui rääkida haiglatöötajatest, on hõlmatus keskmiselt 24%,» lausus Sadikova. Tema hinnangul on huvitav, et arstide, kõrgharidusega inimeste vaktsineeritusega hõlmatus on oluliselt kõrgem kui õdede oma.