Psühholoog-nõustaja Tiina Kilkson kirjutab portaalis bioneer.ee, et läbipõlenule on omane füüsiline väsimus, uneprobleemid, keskendumisraskused, emotsionaalne väsimus (inimene süüdistab ennast ja tunnistab, et töövõime on langenud), sotsiaalne väsimus (ei suuda rõõmustada, valdav on üksindustunne), hingeline väsimus (elutahe väheneb).
Kurnatussündroomiga on tegemist, kui füüsilised ja psüühilised sümptomid on kestnud vähemalt kaks nädalat ja energia ning vastupidavus on silmanähtavalt vähenenud.
Läbipõlemise eelduseks on Kilksoni sõnul saavutuspõhine enesehinnang, kiirendavateks faktoriteks on konfliktid tööl ja vähene sotsiaalne toetus.
Naisi tabab läbipõlemine sagedamini kui mehi. Naiste üldine töökoormus on suurem kui meestel ning seetõttu kannatavad naised enam emotsionaalse kurnatuse all; samuti esineb neil poole sagedamini unehäired, mis on omakorda läbipõlemise üheks põhjuseks.
Kilkson tõi probleemide põhjusena välja, et tänapäeval pühendame me järjest suurema osa oma ajast tööle ning ühelt poolt põhjustab töö ja selle säilitamine raskel ajal ise stressi, teiselt poolt jäävad töö tõttu sageli tagaplaanile elule tasakaalu andvad isiklikud huvid ja vaba aeg ning pereelu.
Eriti tundub see nõustaja sõnul levinud olevat kõrgharidusega naiste hulgas, kus paljud on orienteeritud karjäärile.
Kilkson märkis, et viimasel ajal on stressiga seotud haigestumiste arv suurenenud ning läbipõlemiste juhtumite arv tunduvalt sagenenud. Kuna motivatsioon on kõige kõrgem 20-30-aastastel noortel, on paljud neist psühholoogi sõnul 35-40-aastastena läbi põlenud.