TÜ Kliinikum: arstid on ise harva haiguslehel

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TÜ Kliinikum.
TÜ Kliinikum. Foto: Margus Ansu / Postimees

TÜ Kliinikumi personalioskonna tehtud statistika järgi on selles raviasutuses igal kuul haiguslehel ligikaudu 5 protsenti töötajatest, kusjuures arstid on kaks korda harvem töölt ära kui teised töötajad.


Loomulikult võib väita, et haiguslehtede statistika ei ole sobiv viis haigestumise hindamiseks, sest paljudel juhtudel «sinist lehte» ei vormistata, kirjutab Kliinikumi leht.

Huvitavaid tulemusi annab aga erinevate töötajate kategooriate haigestumise võrdlus. Võimalik on hinnata arstide, õdede, hooldajate ja tugipersonali haigestumist. Selgub, et erandiks on arstide haiguspäevad. Arstid on haiguslehel kaks korda harvem kui teised töötajad.

Võib arvata, et arstide keskmine vanus on kõrgem ja seetõttu on haige lapse hoolduslehti vähem. Samuti võib oletada, et arstide töögraafik on paindlikum kui näiteks õdedel ja see võimaldab lühiajalisi haigestumisi ilma haiguslehte vormistamata. Küllap on selgitusi veelgi.

Selgub, et kõige enam haiguspäevi on arstidel spordimeditsiini- ja taastusravi ning stomatoloogiakliinikus, õdedel kirurgia- ja naistekliinikus ning hooldajatel sise- ja kopsukliinikus. Kõige vähem tööpäevi läheb haiguslehtede tõttu kaduma kirurgia- ja kopsukliinikus, õenduspersonali raudnaelad on närvikliinikus ja ühendlaboris ning purikana terved hooldajad töötavad naha- ja traumaortopeediakliinikus.

Haigestumismustrid arstide ja teiste töötajate kategooriate osas varieeruvad kliinikutes väga suures ulatuses. Näiteks kirurgiakliinikus töötavad käsikäes kõige tervemad arstid ja kõige haigemad õed. Kõik see tähendab vaid seda, et haiglas töötamine ei ole haigestumise seisukohalt ohtlikum, kui näiteks ühistranspordis sõitmine, teeb leht kokkuvõtte.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles