Õige toit langetab halva kolesterooli näitu

Triin Ärm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marju ja puuvilju tasub süüa iga päev.
Marju ja puuvilju tasub süüa iga päev. Foto: Panther Media/Scanpix

Kõigis uuemates südameveresoonkonna tervist puudutavates ravijuhistes on esimesena rõhutud elustiili muutustele, mis hõlmavad nii liikumist kui ka toitumist.

Elustiili muutmine võib LDL-kolesterooli taset langetada kuni 20 protsenti, on näidanud metaanalüüsid, kirjutab Terviseuudised.

Numbrid ja piirväärtused ei räägi alati kõigest. See, et rasvunute ja normkaaluliste plasma lipoproteiinide profiil on erinev, on teada. Teame ka, et HDL-kolesterool peaks toimima veresoonkonda kaitsvalt. Samas, kui valdava osa organismis olevast HDL-kolesteroolist moodustab viimase väiketihe vorm (sdHDL), siis seda kiiremini need osakesed ringlusest kaovad ning samuti väheneb kaitsevõime veresoonkonnale.

Võrreldes normkaalulistega tõuseb ülekaalulistel sdHDL ja sdLDL kolesterooli tase. Seda isegi juhul, kui rasvunud patsiendi lipiidide profiil on näiliselt normis. Lisaks võib sdHDL taseme tõus olla seotud kõrgete triglütseriidide (TG) väärtustega.

2000ndate algusest on mitmed uuringud keskendunud kõrge TG taseme ja erinevate haiguste (sh kardiovaskulaarhaiguste) seoste uurimisele. Uue mõistena on välja pakutud termin hüpertriglütseriidne vöö (hypertriglyceridemic waist). Hiljutine uurimus näitab, et kui lisaks kõrgele TG tasemele on tõusnud ka vööümbermõõt, võime seda kasutada suurenenud vistseraalse ehk kõhusisese rasva kaudse markerina, mida on lihtne kasutada kliinilises praktikas.

Põhjamaade toitumissoovitused on olnud aluseks ka Eesti toitumissoovitustele. Kõige uuenduslikum on Põhjamaade soovitustes see, et rasvade osakaal toidust saadavast energiast on tõstetud ülempiiril 40 protsendi peale. Varem oli see kuni 35 protsenti. Oluline on, milliste rasvhapete ja rasvarikaste toiduainete osakaalu menüüs tõsta. Silmas on peetud just monoküllastamata rasvhapete (MKRH) osakaalu tõstmist menüüs 20 protsendini (varem hoiti 10-15 protsendi peal). MKRH piisav osakaal meie söögis aitab tõsta HDL-kolesterooli taset, vähendab kardiovaskulaarse haigestumise riski ning omab positiivset mõju maksaprobleemide korral. Süsivesikute osakaalu on pigem soovitatud vähendada, valku soovitatud koguenergiast 10-20 protsenti, kiudaineid 25-30 gr päevas. Piisav kiudainete söömine aitab samuti kolesteroolitaset kontrolli all hoida.

Samas saavad eestimaalased, eriti mehed, minuni jõudnud toitumispäevikute andmetel söögiga ikkagi veel vähe kiudaineid. Pigem söövad mehed päevas 10 portsjonit liha (=300 gr sealiha või vorstitooteid) ning hea on, kui selle kõrvale süüakse päevas 50–100 grammi köögivilju. Unustada ei tohi samas sedagi, et kui kiudainete päevane kogus on liiga suur, võib tekkida probleeme vitamiinide ja mineraalainete imendumises ning süveneda võib osteoporoositekke oht.

Käsimüügis olevatest toidulisanditest on kolesteroolitaseme alandajatena populaarsed punase riisi preparaadid, kuid kuna viimased sisaldavad lovastatiinile sarnast ainet, monakoliin K-d, soovitavad nii mõnedki välismaised kolleegid nende preparaatide kasutamisel valvsust säilitada.

Loe artiklit põhjalikumalt Terviseuudistest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles