Statistika lükkab ümber eksmeediku süüdistused

Seadusemuudatus ei kohusta perearste osutama eriarstiabi diagnostikateenuseid, kuid annab selleks võimaluse neile perearstidele, kellel on vastav väljaõpe, kes omavad vastavat varustust ja kes seda ise soovivad.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Kui endise tippradioloogi hinnangul dubleeritakse praegu keerulisi radioloogilisi uuringuid miljonite eurode eest, siis haigekassa väidab statistilistele andmetele tuginedes, et kulud jäävad tuhandetesse eurodesse.

14. septembri «Pealtnägijas» tõi endine radioloog ja varasem terviseameti järelvalveosakonna juhtivinspektor Peeter Mardna välja, et praegu dubleeritakse umbes kolmandik keerulisi radioloogilisi protseduure ning selle kulu on miljonites, kui mitte kümnetes miljonites.

Kui võtta aluseks Mardna jutt, siis radioloogiliste uuringute kogumaht aastas on 44 miljonit ja kui üks kolmandik sellest on asjata, teeb see 15 miljonit.

22. septembril toimunud valitsuse pressikonverentsil lükkas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski Mardna väited ümber ja ütles haigekassa andmetele tuginedes, et ühes aastas tehakse 24 h tunni jooksul dubleeritud radioloogilisi uuringuid 30 000 euro eest ja 48 h tunni jooksul dubleeritud radioloogilisi uuringuid 90 000 euro eest.

«See on täielik jama,» lausus Mardna Ossinosvki välja toodud 30 000 euro kohta. Ta tõi näiteks, et sel juhul saaks teha ümber ainult 20 magnetresonantstomograafia uuringut tuhandetest, mis patsientidele aasta jooksul tehakse. «Tule taevas appi!» kommenteeris ta välja toodud summat.

«Ma olen 20 aastat juhatanud arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni ja seal on materjali laua peal ja sealt on tulnud minu arvamine ja ma olen kümme aastat töötanud terviseametis järelvalveosakonna juhatajana. Mul ei ole täpseid andmeid, aga see on minu tundmus,» rääkis Mardna ja rõhutas, et ta on erialalt kõrgema kategooria radioloog ning teab, mida tehakse. Mardna sõnul on ka kolleegid uuringute dubleerimise teemal sarnaseid arvamusi välja öelnud.

Mardna rääkis, et pildipanku on Eestis kaks ja kõikidesse pildipankadesse ei pääseta ligi. Tema hinnangul oleks pidanud haigekassa pildipangaga alustades seda finantseerima, et see oleks kõigile kättesaadav. «Aga nüüd, kui mina panen pildi pildipanka, siis ma pean maksma, sellest on tehtud eraettevõtlus,» lausus ta. Mardna hinnangul tekivadki seetõttu dubleerimisega seotud probleemid. Näiteks ei panda pilte pildipanka, sest see on kallis või ei ole pildid kättesaadavad, sest need asuvad teises pildipangas.

«Need dubleerimise andmed on hinnangulised, ega siis mingeid täpseid arve ei ole. Ma ei ütle, et kõigist radioloogilistest uuringutest kolmandik uuesti tehakse, aga reeglina ülikallid uuringud, kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia, need dubleeritakse,» rääkis ta. Uuringute dubleerimise põhjustena toob Mardna välja näiteks vanemad aparaadid, mille lahutusvõime on väiksem. Ka on tema sõnul küsimus röntgentehnikutes, kes ei pruugi teada võttepositsioone ja teevad nii võtte vale nurga alt ning pilt tuleb uuesti teha.

Haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse peaspetsialist Vivika Tamra kinnitas, et tervise- ja tööminister Ossinovski tugines haigekassa andmetele. Need omakorda põhinevad haigekassa andmebaasi statistilistel andmetel ja sisaldavad kindlustatutele osutatud teenuste mahtusid kehtivas piirhinnas.

Tamra sõnul tegi haigekassa analüütik saates defineeritud tingimustel päringu 2015. aasta kohta, mis on osutatud samal päeval (24h) mitme raviasutuse poolt samale isikule. Haigekassa andmepäringu tulemusel on 2015. aastal kulunud 29 105 eurot teenustele, mida ostutati samal päeval mitme raviasutuse poolt samale isikule.

Lisaks tegi haigekassa täiendava andmepäringu pikema perioodi ehk ühe nädala (186h) jooksul tehtud radioloogiliste korduvuuringute kohta, mida ostutati samal nädalal mitme raviasutuse poolt samale isikule kokku 7139 patsiendile 159 527 euro eest. 

«Seega järeldub 2015 aasta statistikast, et ligikaudu 1,2 % patsientidest saab ühe nädala jooksul sama uuringu teistkordselt ning juhul kui kõik teistkordselt teostatud uuringud jäetaks tegemata, oleks sääst 159 527 eurot ehk 0,28 %,» selgitas Tamra.

Ta lisas, et kõige rohkem on möödunud aastal tehtud korduvalt samale isikule erineva raviasutuse poolt 168 tunni jooksul kompuutertomograafia, ultraheli ja röntgeni uuringuid.

«Samas rõhutan, et teatud uuringute korduv tegemine on põhjendatud patsiendi tervisliku olukorra jälgimiseks, näiteks ultraheli rasedatele,» lausus Tamra. Tema sõnul ei saa radioloogiliste korduvuuringute tegemisel anda hinnangut uuringu vajalikkusele või ebavajalikkusele, ilma iga üksikut juhtumit eraldi vaatlemata. Tamra tõi näiteks, et sageli on näiteks korduv ultraheliuuring või röntgenülesvõte vajalik diagnoosi või varasema leiu täpsustamiseks või kriitilises seisundis muutuste hindamiseks. Uuringu tegemise üle otsustab raviarst ja uuringu eesmärk on patsiendi adekvaatne diagnoosimine või õige ravistrateegia valik.

Tagasi üles