Enam kui kaks kolmandikku perearstidest täidavad tervisekaarte siiani käsitsi, heitis haigekassa audit ette 2009. aastal. Perearstide seltsi kinnitusel on nüüdseks elektroonilised süsteemid kasutusel enamikul arstidel.
Perearstid: enamik on läinud üle digitaalsetele tervisekaartidele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haigekassa tehtud audit uuringufondi pigem palju kulutanud perearstide kohta märkis 2009. aastal, et käsitsi tehakse tööd hoolimata sellest, et perearsti kulumudelisse on IT-kulu sisse arvestatud alates 2003. aastast. «Käsitsi täidetud kaartide korral on üsna tavaline, et raske on siduda määratud analüüse ja uuringuid sissekannetega tervisekaardis,» tõdeti auditi järeldustes. Käsitsi täidetud kaartidel polnud üldjuhul märget esmase või korduva diagnoosi kohta, samuti ei pandud sinna diagnoosikoode.
Perearstide seltsi juht Ruth Kalda sõnas, et see audit ei peegeldanud ka siis tegelikult keskmist olukorda perearstide hulgas, sest valim oli kitsas – uuriti neid perearste, kes kasutasid pigem liiga palju uuringuteks ette nähtud raha. «Saame öelda vaid seda, et uuritud perearstide hulgast, keda oli kokku 34, nende hulgast suur enamik täitis kaarte käsitsi. Tegelikult on enamikul perearstidel siiski kasutada elektroonilised patsientide kaardid,» kinnitas Kalda.
«Tulemusi püütakse üldistada kogu perearstkonnale, mis ei ole õige,» sõnas ta.
«Tõepoolest - paberkaarte, mis on ajast ja arust, on rohkem kui tänapäeva meditsiini kvaliteetsesse praksisesse sobiks, sest et need on halvasti loetava käekirjaga ja kolleegile raskesti kiiret ülevaadet võimaldavad, võrreldes digitaalse haiguslooga,» tõdes perearstide seltsi juhatuse liige Anneli Talvik.
Selle põhjusi oli ise juba viis aastat paberivaba digitaalset süsteemi kasutaval Talvikul lõpuni raske mõista. «Ma arvan, et see on pigem arvutipelgus ja soovimatus kaasa areneda uue süsteemiga. Tegelikult needsamad perearstid edastavad oma aruandluse ja haigekassale arved suure tõenäosusega siiski arvutiga, sest teisiti neid enam teha ei saa,» lausus ta.
Teisalt tõdes Talvik, et paberkaardilt digitaalsele haigusloole üleminek on keeruline just arstide suure koormuse tõttu, sest siis tuleb mingil ajal paberkaarte paralleelselt arvutiga kasutada,see on aga ajamahukam. «Peab eeldama arsti valmidust teha iga patsiendi kohta kokkuvõttev vaheepikriis pikka aega kestnud haigustest, mis on olulised ka praegu,» selgitas ta.
Perearstide praeguse töökoormuse juures on see füüsiliselt tohutu töö, mida tema sõnul polegi võimalik igapäevatöö kõrvalt teha.
IT-süstemid ei kattu
Samuti on haigekassa auditis välja toodud arstide enda mure, et perearstikeskuste ja eriarstiabi osutajate kasutatavad IT-süsteemid ei kattu, mistõttu ei ole paljudes piirkondades võimalik eriarstiabis tehtavate uuringute vastuseid IT-süsteemide kaudu saada. Kuna patsiendid ei naase alati perearsti juurde, jäävad mitmete uuringute vastused perearstidele teadmata.
Anneli Talviku sõnul on see kattumatus siiani suur probleem. Oma patsientidelt peab ta rangelt nõudma, et eriarstil käigu järel tuldaks tagasi tingimata alles siis, kui vastus käes. «Kui paberi sai, siis ma selle skännisin või sekretär kirjutas paar-kolm lauset arvutisse ümber. See on aastatepikkune nüri ja järjepidev töö ja siiamaani teeme seda,» tõdes ta.
«Kui eriarsti vastust ei saanud, ei olnud perearstil seda võimalik sageli ka haigla digisüsteemist näha ja samuti ka vastupidi. Eriarst ei näe sageli perearstipoolselt tehtud uuringuid, sest kasutab teist süsteemi. Varianti, et kõik läheks digilukku ja kõik oleks olemas vajaduse korral, pole tõesti siiani teostunud – sest igal haiglal on oma süsteem, sotsiaalvaldkonnal oma, kiirabil oma, Tallinna linnal oma ja nii edasi, see on hull logistika.»
«See tähendab aga taas suurt ajakulu, mida suurte nimistutega arstidel pole. Perearst peab nägema tervikut - kõike, mis patsiendiga toimub. Paljuski on tervikpildi «kokkukleepimine» jäetud perearsti kaela, kuigi selle kui vajaliku töövahendi peaks pakkuma tervishoiusüsteem,» leidis Talvik.
Haigekassa pressiesindaja Evelin Koppel märkis, et perearstide ja eriarstide infosüsteemide ühildumise tagamine on iga teenuseosutaja enda korraldada. «Selleks on arstidele ka raha ette nähtud – IT-kulud on arvestatud tervishoiuteenuste piirhindadesse ja perearsti pearahasse,» sõnas ta.