Toitumisnõustaja selgitab: süsivesikute tarbimise lihtne teadus

Maiken Mägi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panther Media/Scanpix

Süsivesikute kohta on liikvel müüte ning pole haruldus, et kaalulangetaja püüab neid iga hinna eest vältida. Sportlaste toitumisnõustaja Michelle Adams-Arent annab nõu, millal süüa süsivesikuid ja sellegipoolest heas vormis püsida.

Adams-Arent tõdeb, et kaalukaotuse eesmärgiga inimesed võivad teha äärmuslikke otsuseid ning süsivesikute tarbimist piirata või hoopiski see minimaalse tasemeni viia. Kuna süsivesikud on siiski keha kütus, siis ei soovitata seda teha, vahendab Business Insider.

«Kui suudate süsivesikute söömise ajastada treeningute lähedale ning päeva esimesse poolde võrreldes suure tarbimisega hilisõhtul, siis võite märgata oma kehaehituses positiivset muutust,» kinnitas toitumisnõustaja.

See lihtne reegel põhineb sellel, et kehal on hommikuti kergem süsivesikuid omastada ning nendest saadud energiat päeva jooksul ära kasutada. Nii on vähem tõenäolisem, et süsivesikud talletatakse kehas lihtsalt rasvana. Sama kehtib treeningute puhul.

«Treening on keha jaoks suurepärane muutus ning mõjutab tegelikult ka seda, kuidas keha toitu omastab ning sellest saadud energiat ära kasutab või talletab,» sõnas Adams-Arent.

Ka rõhutab ta, et suhkrut ei pea tingimata pidama keha vaenlaseks, kuid samamoodi sõltub kõik ajast ja kontekstist. Kuna tegu on kiire energiaallikaga, siis võib keha seda tõepoolest vajada treeningu eelselt või järgselt, küll aga mitte diivanil lösutades.

«Keha ei vaja sel ajal kogu seda hulka süsivesikuid, sest kuna sa ei tee midagi, siis sa ka ei kasuta sellest saadavat energiat. Seda võib võrrelda kütusepaagi pideva täitmisega ajal, mil sa üldse autoga ei sõidagi. Isegi kui paak on täis, siis ülejääk voolab maha,» tõi Adams-Arent näite.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles