Haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse spetsialist Taisi Kõiv ütles, et need noored, kes järgmisel aastal saavad 19, tuleval aastal enam tasuta hambaravi sihtrühma ei kuulu, kui neil pole varasemalt tuvastatud suurenenud ravivajadust.
Küll aga hakkab 2017. aasta 1. juulist kehtima täiskasvanu hambaravihüvitis, kus täiskasvanud ravikindlustatud hakkavad saama hambaravihüvitist summas 30 eurot aastas.
«See aasta on küll kohe lõppemas, kuid siiski soovitan kõigil, kel vähegi võimalik, käia ära hambaarsti juures. Pigem tuleks kuni 19-aastaseni kasutada võimalust oma hambad haigekassa lepingupartneri juures tasuta korda teha ning täiskasvanueas kasutada hambaravihüvitist vaid kontrollvisiitideks. Selline käitumismuster ja õige suuhügieen kindlustavad meile eluaegse tasuta hambaravi,» rõhutas Kõiv.
Vanema eeskuju on nakkav
Laste õiged terviseharjumused saavad alguse kodust. «Selleks, et vanem oleks teadlik ja oskaks oma lapsi suunata õigete suuhügieeniharjumuste juurde, peab ta neid ka ise järgima, sest lapse suu on pere peegel,» selgitas Kõiv.
Hammaste tervetena püsimiseks tuleb järgida nelja väga lihtsat kuldreeglit
Laps veedab suure osa oma ajast koolis. Seega on oluline, et ka õpetajad ja kooli õde hammastele tähelepanu pööraksid. Kooli õe juures saab laps kaasa teavitava kirja, kus soovitatakse hambaarsti juurde pöörduda. Lapsel tuleb kiri toimetada lapsevanemani, kes selle allkirjastab ja ühtlasi lubab lapse kooli suunatud hambaarsti juurde või külastab lapsega ise hambaarsti.
Hambaarsti juures käimisel on oluline regulaarsus. Esimest korda võiks lapsega hambaarsti juurde minna lapse 3-aastaseks saamisel, kus hambaarst saab jagada soovitusi ning õpetada varakult probleeme märkama.
«Kui lapse esimesed hambaarstikülastused on kontrolli eesmärgil, siis suure tõenäosusega ei ole edaspidine hambaarsti külastamine lapse jaoks probleem. Kui aga esimest korda pöördutakse arsti juurde juba hambavaluga, siis laps saab oma esimese negatiivse kogemuse ja võib juhtuda, et edaspidised külastused on nii lapse, lapsevanema kui ka hambaarsti jaoks probleemsemad,» rääkis Kõiv.
Hambakontrollide toimumisel on oluline, et vanem kindlasti vestleks arstiga, isegi kui vanem visiidi ajal kabinetis ei viibi. Lapse kasvades toimuvad suus mitmed protsessid, näiteks piimahammaste tulek ja nende vahetumine jäävhammaste vastu. Selleks, et ära hoida võimalikke ning sagedasti esinevaid anomaaliaid, on oluline arsti ja lapsevanema koostöö, mis saab alguse regulaarsetest visiitidest hambaarsti juurde.
«Kindlasti ei tohiks vanem last hirmutada erinevate meile armsaks saanud juttudega: «Kui kommi sööd, siis tulevad hammastesse augud ja me peame minema hambaid puurima.» Päris nii see ei ole, lapsele ei pea kommi keelama, seda tuleb lihtsalt õigel ajal anda – kohe pärast söögikorda. Puurimise jutuga pigem süvendame hirmu hambaarsti ees. Võimalusel võib ise lapsele eeskujuks olla ja külastada hambaarsti enne last nii, et viimane näeks, kui valutu raviprotsess vanemale on ja saaks teadmise, et ka tema ise ei saa haiget,» soovitas Kõiv.
Rohkem külastajad on Saare-, Jõgeva- ja Tartumaal
2016. aasta üheksa kuu andmete järgi on kõige kõrgem hambaraviga hõlmatus Saare-, Jõgeva- ja Tartumaal, kus 60–64% sihtrühma lastest on hambaarsti külastanud. Kõige madalam hambaraviga hõlmatus on aga Valga- ja Ida-Virumaal, kus hambaarsti juurde on jõudnud vaid 58% sihtrühma lastest. «Laste raviga hõlmatuse number on tegelikkuses natukene suurem kui väljatoodud numbrid näitavad. Haigekassal pole võimalik saada nende laste andmeid, kes on väljaspool Haigekassa lepingupartnerite hambaravi visiidil käinud,» selgitas Kõiv. «Hõlmatuse parandamiseks oleme suunanud teavitustegevusi maakondadesse, kus teenuse kasutamise protsent on praegu madalam. Järgmisel aastal plaanime keskenduda rohkem ka venekeelsele sihtrühmale, et teavitada neid hambaarstil käimise vajadusest ning võimalustest, mida haigekassa neile pakub.»
Haigekassa laste hammaste tervise projektipartner on Eesti Hambaarstide Liit, kelle kaudu on juba aastaid jõutud sihtrühmani erinevate tegevuste kaudu. 2016. aastal keskenduti just koolitustegevustele haridusasutustes, eesmärgiga tõsta laste ja õpetajate teadlikkust hammaste tervisest.
«Laste hammaste tervise teemal on valminud koduleht www.suukool.ee, kus leiavad infot nii laps ja lapsevanem kui ka tervishoiutöötaja. Lisaks on valminud suukooli Facebooki ja Instagrami leht, kus saab hammaste tervisekäitumise osas jooksvat teavet. Need on kanalid, kuhu võiks ise pöörduda, et olla rohkem teadlik hammaste tervisest,» kõneles Kõiv.
Lastele ei pruugi hambapesu meeldida ja nad võivad sellele vastu sõdida. Sellisel juhul tuleb lapsevanemal kavalusega hambapesu lõbusaks ja põnevaks ettevõtmiseks muuta. / PantherMedia
ALLIKAS: Marek Vink, Hambaarstide Liidu President