Neuroteadus: miks ei tohiks vihasena magama minna?

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viha
Viha Foto: Vida Press

Värske uuring näitab, et pärast magamist on negatiivsete emotsioonidega mälestusi keerulisem alla suruda.

Negatiivsete mälestuste unustamine ja allasurumine on inimeste jaoks ülioluline oskus, muul juhul kulutaksime kogu energia valusate olukordade taas läbielamiseks.

Uni mängib mälestuste juures aga tähtsat rolli, sest just sel ajal liigub info meie ajudes õigete kohtade peale, liikudes lühimälu piirkonnast püsimällu. Seni polnud aga selgust, kuidas toimub see mälestuste puhul, mida me meeles pidada ei taha?

Asja uurimiseks korraldas hiina teadlane Yunzhe Liu koos kolleegidega eksperimendi, kus nad uurisid 73 üliõpilase reaktsioone halbadele mälestustele ning uurisid, kuidas nende aju sel puhul töötab. Tulemused avaldati ajakirjas Nature Communications. Näiteks näidati vabatahtlikele algul neutraalseid nägusid koos häirivate piltidega ning seejärel ainult nägusid. Viimasel puhul paluti neil aga häiriva pildi mälestus alla suruda. Katset korraldati enne ja pärast magamist ning tulemused näitasid, et pärast une saamist oli neil keerulisem negatiivseid mälestusi alla suruda. Aju tegevuse mõõtmine näitas, et mälestuste allasurumisega tegelevad ja algselt hipokampuses asuvad neurovõrgustikud hajusid ajukoorde jõudes laiali. Uuringu autorite sõnul võib selles peituda põhjus, miks halbade mälestuste allasurumine keerulisemaks muutus. 

Tulevikus võiks aga avastusest olla abi posttraumaatilise stressi uurimisel. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles