Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kukkujat aitavad külmakott, geel ja tablett

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Laura Oks

Külmade ja sula vaheldumisega lähevad teed libedaks ning jalakäijatel tekib oht kukkuda. Kuna selliseid õnnetusi on võimatu ette näha, on mõistlik kodus hoida üht-teist, millega valu leevendada ja viga saanud kohal turset alandada.

Solarise Apotheka juhataja Merle Niglas rõhutas, et mistahes kukkumise korral on kõige tähtsam anda kannatanule kiiresti esmaabi. «Esmalt on vaja tuvastada, kas on tekkinud luumurd või on tegemist kergema põrutuse või nihestusega,» kõneles Niglas. «Edasi tuleb tegeleda võimaliku turse ja valuga – haiget saanud kohale tuleks kiiresti teha külmakompressi.»

Selleks sobiks Niglase sõnul külmageelikott, mida tuleks vigastatud kohal hoida korraga kuni 20 minutit järjest. Külmakotte on valdavalt kahte tüüpi: ühekordselt kasutatavad isekülmuvad kotid, mida pole vaja külmkapis hoida, ning korduvkasutatavad kotid, mida tuleks säilitada (sügav)külmikus. Korduvkasutatavat kotti saab vajadusel tarvitada ka soojakotina. Kui viga saanud koht esmase kompressi järel veel valutab või õhetab, võib kompressi korrata.

Kilest geelikotti ei tohiks Niglase sõnul asetada otse nahale, vaid naha kaitseks tuleks vahele panna rätik. Samas on apteegis müügil ka paksemast, nahasõbralikumast materjalist geelikotte, mida võib otse nahale asetada. Näiteks riidest pinnaga külma-sooja kompress, mida võib otse vastu nahka asetada, võiks igaühel kodus külmkapis igaks juhuks olemas olla.

«On olemas ka ühekordne külmakott, kus sees on n-ö kapsel, mis läbi koti katki vajutatakse ja misjärel kott paariks-kolmeks tunniks külmaks muutub,» kirjeldas apteeker. Kui selline kott aga soojaks läheb, siis rohkem seda kasutada ei saa.

Kiire leevendus sprei või geeliga

Kui haiget saanud kohal on nahk terve, võib kasutada leevenduseks ka külmaspreisid ja -geele, sest külma mõjul valu leeveneb, veresooned ahenevad ja turse väheneb. «Külmasprei eelis külmakoti ees on see, et sprei või geeli saab kiiresti peale kanda, külmakotti peab aga haiget saanud kohal mõnda aega peal hoidma,» kõneles apteeker. Ta märkis, et ka spordikotis võiks sprei või geel olemas olla. On ka selliseid spreisid, mida võib väikesema õnnetuse korral läbi spordiriiete või elastiksideme pihustada ja kohe edasi liikuda.

Samas ei tohiks unustada teada-tuntud tõde, et viga saanud kohale tuleks võimalusel ja vajadusel siiski paar-kolm päeva puhkust anda – nii toimub taastumine kiiremini. Kui töö ootab siiski tegemist ja kaua kodus olla ei saa, võib appi võtta elastiksideme.

«Kui tegemist on näiteks liigesega, sobib selle fikseerimiseks elastikside või kinesioteip – siis on õige asend paika pandud ja saab edasi liikuda,» rääkis Niglas. Ta lisas, et on olemas ka näiteks põlve- ja hüppeliigese kaitsmed, mis asendi fikseerivad. Igasuguste sidemete kasutamisel tuleb tema sõnul aga jälgida, et vigastatud kohta liiga kõvasti kinni ei seotaks. Side peaks olema paigutatud ühtlaselt ning ei tohiks takistada verevarustust.

Valu ei pea kannatama

Kui tegu on suurema vigastusega, mis kohe ei taandu ning põhjustab valu, pakuvad leevendust ka tabletid või plaastrid. Niglas rääkis, et valuvaigistit võib nii peale määrida kui ka tableti kujul sisse võtta – peaasi, et ei peaks valu kannatama. Leidub näiteks ka ibuprofeeni, diklofenaki või naprokseeni sisaldusega valu leevendavaid geele, mida haigele kohale määrida. Alternatiiviks on ka diklofenakki sisaldavad valu vaigistavad plaastrid. Tablettidest on olemas samuti ibuprofeeni, diklofenaki ja deksketoprofeeni sisaldusega arstimid – neist viimane on valuraviarstide seltsi poolt enim soovitatud valuvaigisti, kuna sellel on kõige kergemad kõrvaltoimed.

Niglase sõnul võib diklofenakki sisaldava plaastri valutavale kohale peale panna 12 tunniks ja see mõjub terve aja vältel. «Kui kasutada geele, siis neid peab määrima mitu korda päevas, aga kui inimene on samal ajal tööl, on see võib-olla ebamugav,» selgitas ta. «Põletikuvastase toimega plaastri aga saad panna hommikul peale ja riiete all see ei sega. Kui plaaster on liiga suur, võib selle lõigata kaheks või maksimaalselt kolmeks väiksemaks osaks.»

Inimeste jaoks on oluline ka see, et kukkumise järel ei tekiks ebameeldivaid verevalumeid. Verevalumil aitavad kiiremini taanduda hepariini sisaldavad geelid. Sageli kasutatakse neid küll tursete vastu, kuid sama reegel kehtib ka traumast tingitud paistetuse ja verevalumi ravimisel. Sinikaid leevendava taimse preparaadina võib nimetada näiteks Badjaga geeli, milles leidub jõekäsna ja hobukastani ekstrakti. Ka siin tuleb jälgida, et nahal ei esineks kahjustusi.

Igaühele oma vahend

Siiski pole üht ja õiget vastust küsimusele, millega viga saanud koha turset ja valu leevendada. Niglase arvates oleneb siin palju inimese enda eelistustest ja vajadustest – kes soovib tabletti võtta, kes geeli määrida. Sama kehtib ka ennetamise suhtes – libedaga ei saa suurt muud teha kui ise ettevaatlik olla. Kui aga valu tuleb pärast geeli, valuvaigisti vms kasutamist ikka tagasi või tegu on tõsisema vigastusega, tuleks siiski pöörduda arsti poole. Kui aga valu nende vahenditega leeveneb, ei tasu ilmselt karta ning organism ravib ennast ise.

Kukkumisest tingitud traumadega seotud preparaate ostetakse apteekri sõnul rohkem just kevadel ja suvel, mil inimesed väljas liiguvad ja spordivad ning lapsed on koolist vabad. «Kui mõnel päeval talvel on sula ja läheb korraks libedamaks, siis võib samuti nende toodete müügis mingit tõusu märgata, aga pigem jääb see ikka suvisele ajale,» nentis Niglas. Talvel on inimestel ka rohkem riideid seljas, mis pehmendavad kukkumist, samuti ei liiguta nii palju väljas. Õnnetumate kukkumiste korral pöördutakse aga traumapunkti, apteegist ostetakse abivahendeid pigem profülaktikaks.

Tallinna Kiirabi transpordi- ja logistikajuhi Silver Siimu kinnitusel on kiirabi tänavu aidanud 14 korral patsiente, kes on saanud libedal teel kukkudes vigastada. «Libedal ajal on see täiesti tavapärane, sest meil on olnud päevi, kus ühel päeval on samas suurusjärgus libedusega kukkumisi,» ütles Siim.

Ta lisas, et detsembri lõpus ja uue aasta alguses on igapäevaste väljakutsete arv mõnevõrra suurenenud, ületades 300 piiri. Selle põhjuseks on aga viirused ja külmetushaigused, millega kaasneb ka palavik. Teatavat kutsete arvu suurenemist oli märgata ka eelmisel aastal samal ajal.

Tagasi üles