Vastsündinute ajust võib leida ärevuse ja depressiooni märke

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värke uuringu tulemused näitavad, et depressioon ja ärevushäired võivad alguse saada juba elu esimestel hetkedel.
Värke uuringu tulemused näitavad, et depressioon ja ärevushäired võivad alguse saada juba elu esimestel hetkedel. Foto: Caro / Seeberg

Värke uuringu tulemused näitavad, et depressioon ja ärevushäired võivad alguse saada juba elu esimestel hetkedel.

Ajakirjas Journal of the American Academy of Child and Adolescent Psychiatry avaldatud uuringus skaneerisid Washingtoni St. Louisi ülikooli teadlased vastsündinute aju ja leidsid sealt hulgaliselt närviseoseid, mida seostatakse vaimsete probleemidega nagu kurvameelsus, närvilisus ja lahutamiskartus, millest kõik on leitud olevat tugevalt seotud depressiooniga.

«Ajuühenduste süsteemid võivad näidata, et teatud laste aju areng liigub sellises suunas, et võib tekkida vaimse tervise probleeme,» ütles Huffington Postile uuringu juhtivautor Cynthia Rogers.

«Samas tuleb rõhutada, et nende seoste arengut mõjutab ka keskkond, milles lapsed kasvavad ja kogemused, mille osaks nad saavad. Nende mõjul võivad sümptomid oluliselt nõrgeneda või võimenduda,» ütles Rogers.

Uuringu algseks eesmärgiks oli uurida enneaegselt ja õigeaegselt sündinud laste ajuühenduste erinevusi. Varasemate uuringute põhjal kahtlustati, et enneaegselt sündinud lastel on suurem tõenäosus vaimse tervise probleemide arenemiseks. Kuigi uuring seda seost ei kinnitanud – aju ülesehituses märkimisväärseid erinevusi ei leitud –, tuli välja sootuks ootamatum avastus.

57 enneaegselt ja 65 õigeaegselt sündinud lapse uurimisel selgus, et mõlemas grupis esines mõnel lapsel keskmisest tugevamaid seoseid aju mandeltuuma, teadlikkuse ja emotsionaalsusega seostatava insulaarkoore ja otsuste langetamisega seotud eesajukoore vahel. Sellised seosed on aga juba kahe aasta vanuselt seostatud ärevushäirete ja depressiooniga.

See tähendab, et juba sündides on paljudel lastel olemas eelsoodumused masendusele kalduvuseks. Teadlased plaanivad hinnata laste vaimset seisundit uuesti siis, kui nad on jõudnud 9 või 10 aasta vanusesse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles