Teadustöö näitab, miks koertega kasvanud lapsed tervemad on

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased näitasid, et nooruses lemmikloomadega kokku puutumine võib muuta soolte mikrofaunat ja parandada nii immuunsüsteemi.
Teadlased näitasid, et nooruses lemmikloomadega kokku puutumine võib muuta soolte mikrofaunat ja parandada nii immuunsüsteemi. Foto: /Caters News Agency/Scanpix

Teadlased näitasid, et nooruses lemmikloomadega kokku puutumine võib muuta soolte mikrofaunat ja parandada nii immuunsüsteemi.

Kui keegi on kunagi olnud hädas oma koeraarmastusele ratsionaalse põhjenduse leidmisega, siis Alberta ülikooli teadlaste uuring pakub suurepärast abi – tuleb välja, et lemmikloomadega üles kasvanud laste seas on märksa tugevamalt esindatud sellised soolebakterite kooslused, mis vähendavad allergiate ja ülekaalulisuse riski.

Samas ei tähenda tulemus, et kõik lastevanemad peaksid nüüd kohe koera võtma – kirjeldatud mõju laste immuunsüsteemi arengusse esineb vaid teatud kitsa perioodi jooksul nende arengus. Kui täpselt sel õigel ajal aga loomadega kokku puutuda, võib tõepoolest loota, et tervisehäirete tõenäosus väheneb.

Uuringut juhtinud Anita Korzyrskyj ja kolleegid keskendusid oma seekordses töös suurele kogusele fekaaliproovidele, mis olid kogutud imikutelt uuringu Canadian Healthy Infant Longitudinal Development käigus.

Oma teadustööga tahtsid teadlased teha kindlaks, kas nn immuniseeriva mustuse teooria peab paika. Nimelt on immuunsuse arenemise teooria aluseks, et varases elus bakterite ja mustusega kokku puutumine aitab immuunsusel tekkida juba varases nooruses. Üheks peamiseks allikaks, kust seda kokkupuudet ja vajalikke baktereid saada, on aga just nimelt lemmikloomade – eelistatult koertega – kokku puutumine.

Nimelt näitasid uuringu tulemused, et nendel lastel, kellel oli kas emaüsas või esimese kolme elukuu jooksul olnud kokkupuuteid koertega, oli soolestikus peaaegu kaks korda rohkem Ruminococcus ja Oscillospira perekonna baktereid, keda loetaksegi allergiaid ja ülekaalulisust vähendavateks «headeks batsillideks».

Tähelepanuväärne on, et bakterid kulgesid lapsele edasi ka ema vahendusel. Näiteks oli uuringus juhtusid, kus koer anti enne lapse sündi ära, mistõttu ei puutunud vastsündinu kordagi loomaga kokku. Ometi oli bakterite rohkus aga ka sellisel juhul märgatav.

Lisaks viitavad uuringu tulemused võimalusele, et koera juuresolek võib vähendada lastes kopsupõletikku tekitava bakteri edasikandumist. Tõenäoselt siit küll meditsiinilisi koerte võtmise soovitusi ei kooru. Pigem on teadlaste sõnul võimalik, et luuakse uued mikroobidega toidulisandid, nagu tehti ka probiootikumidega.

Uuring ilmus ajakirjas Microbiome.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles