Pingeseisund paneb teistele tugevamalt kaasa elama

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pinge. Pilt on illustreeriv
Pinge. Pilt on illustreeriv Foto: Panther Media/Scanpix

Pingeseisund ergastab inimesi rohkem kaasa elama ka kaasinimeste kannatustele.

Nii vahendas ERRi teadusportaal Novaator Viini Ülikoolis tehtud uurimust, kust selgus, et pingelisse olukorda seatud katseisikutel aktiveerus teistele kaasa elamise ehk empaatiaga seonduv neuronivõrgustik valusate meditsiiniprotseduuride fotode peale märksa rohkem kui kontrollrühma liikmetel.

Claus Lamm ja ta kolleegid tegid katseid, milles tekitasid kõigepealt katseisikutele väga pingelise ehk stressirohke olukorra. Selleks anti neile lahendada väga keerulisi ülesandeid, lahendamiseks anti väga lühike tähtaeg ja kõigele lisaks halvustati neid seejuures ka edasijõudmatuse pärast.

Seejärel näidati katseisikutele fotosid sellest, kuidas inimese käele tehti valusaid meditsiiniprotseduure. Katseisikuil paluti patsiendi valu elavalt ette kujutada. Kogu selle aja jälgisid teadlased katseisikute ajuaktiivsust ka funktsionaalse magnetresonantskuvamise meetodil.

Tulemused avaldas ajakiri Social Cognitive and Affective Neuroscience 

Loe põhjalikumalt Novaatorist

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles