Digiretsept hakkab piirama konkreetse nimega ravimi retsepti kirjutamist

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Digiretsept.
Digiretsept. Foto: Liis Treimann

Juba praegu välistab digiretsept valesoodustusega retseptide andmise, sest e-süsteem otsib ise seadusandlusest tuleneva soodsaima soodusmäära. Seetõttu on lõppenud ka arstide trahvimine vale soodusmäära väljakirjutamise eest.


Haigekassa ravimipeaspetsialisti Erki Laidmäe rääkis ajalehele Meditsiiniuudised, et digiretsepti tarkvara täiustatakse veel tänavu nii, et arstid ei saa edaspidi kirjutada preparaadipõhist retsepti ilma selle vajalikkust põhjendamata. Praegu on umbes pooled välja kirjutatud retseptidest preparaadipõhised.

«Digiretseptile saab arst kirjutada meditsiinilised põhjendused pakendi, mitte toimeaine, väljakirjutamiseks,» selgitas Laidmäe, ning lisas: «Seda aga hetkel ei tehta ja tõenäoliselt seetõttu, et arstide tarkvarades see võimalus veel puudub. Plaanime tarkvarade ühildamisega sel aastal kindlasti tegeleda.»

Sotsiaalministeeriumi e-tervise projektijuht Pill Kink rõhutas, et põhjenduseta retseptide välja kirjutamise võimalus ei tähenda veel, et see oleks lubatud. «Tõenäoliselt teevad arstid neid harjumusest, kuna on alati nii toimetanud,» möönis Kink. Tema sõnul pole aga uue süsteemi rakendamise alguses alati ka mõistlik korraga liiga palju tehnilisi piiranguid rakendada, sest see piirab süsteemi kasutamisele võtmist.

Ka Laidmäe ütles, et arstid peavad ravimeid välja kirjutama toimeaine, mitte tootja järgi. Ravimipreparaadi nime võib retseptile märkida ainult juhul, kui toimeaine, selle koguse ja ravimvormi poolest samasugune teine preparaat inimesele meditsiinilistel põhjustel ei sobi. Arst peab pakendi nime retseptile märkides kirjutama retseptile ka põhjenduse.

«Seega, kui arst on retsepti välja kirjutanud korrektselt, saab arsti nimega kokku viia ainult välja kirjutatud toimeained. Saame tänu digiretseptile jälgida seda, millise ravimifirma toodet patsient apteegist välja ostis,» lisas Laidmäe. Tulevikus peaks digiretsept võimaldama luua ka seoseid arstide ja nende väljakirjutatud ravimite tootjate vahel. Hetkel seda teha ei saa.

«Tulevikus peaks see võimalus teoreetiliselt tekkima, kuid vaid juhul, kui arst on ravimeid kirjutanud välja pakendipõhiselt,» selgitas Laidmäe. «Samas ei ole need andmed koheselt kasutatavad, vaid nõuavad spetsiaalset andmete päringut ja mahukat tööd,» lisas ta. Laidmäe sõnul on arste Eestis mitu tuhat, aastas kirjutatakse välja üle kuue miljoni retsepti.

«Adekvaatseid tulemusi ei pruugi sealt aga tulla, sest sageli on üks ravimifirma registreerinud end Eestis mitme ärinimega ning tulemuste kokkuviimine on keeruline ja aeganõudev,» selgitas Laidmäe.

Praegu pole haigekassal veel ka ülevaadet, kas ja kes on välja kirjutanud preparaadi- ja/või toimeainepõhiseid retsepte. Haigekassa viib küll toimeainepõhise retsepti kontrolle läbi regulaarselt, kuid viimane kontroll toimus 2009. aastal. Järgmist kontroll peaks tulema järgmisel aastal.

«Seega ei oska me hetkel kommenteerida, kas ja milliseid muutusi digiretsepti tulek endaga kaasa toonud on. Paneme arstidele südamele, et toimeainepõhiste retseptide osakaalu suurenedes võidavad nii arstid kui ka patsiendid – arstide puhul vähenevad esitatud kahtlustused ning patsientidel on apteekides laiem ravimivalik,» ütles Laidmäe.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles