/nginx/o/2017/05/22/6694437t1hfa38.jpg)
Haigekassa I kvartali aruandest selgub, et töötajad olid selle aasta esimeses kvartalis 14 protsenti haigemad kui aasta tagasi. Kokku hüvitas Haigekassa 85 762 tööpäeva mullusest enam. Eesti majanduse täiendav kahju ulatus ametiühingute hinnangul vähemalt 3,43 miljoni töötunnini.
Hoolduslehtede arv tõusis samal ajaperioodil vaid ühe protsendi võrra, millest ametiühingute keskliit järeldab, et töötajad olid lastega võrreldes nakkushaiguste suhtes kaitsetumas olukorras.
Ametiühing kutsub tööandjaid seetõttu veelkord üles oma töötajaile hüvitama esimesi haiguspäevi, et vähendada haiguspuhanguid töökohtadel.
«Töötajate terviseprobleemid kajastuvad ettevõtete majandustulemustes ja haigena tööl käimine suurendab haiguspuhangute mõju veelgi. Nii inimeste kui ettevõtete huvides on, et töötajad haigena tööl ei käiks,» kommenteeris Eesti Ametiühingute keskliidu esimees ja Haigekassa nõukogu liige Peep Peterson.
Peterson selgitas, et ametiühingud näevad sageli, et inimesed on ülekoormatud ega leia aega ja raha oma tervise eest hoolitsemiseks. «Nii kuhjuvad haigused, mille ravi on hilisemates etappides kordades kallim ja pikemaajalisem,» ütles Peterson.
Haigekassa aruanne tõi välja, et võrreldes 2016. aasta I kvartaliga suurenes 2017. aasta I kvartalis haigekassa poolt hüvitatud ajutise töövõimetuse hüvitiste lehtede arv 14 protsenti ja ühe päeva keskmine hüvitis suurenes 5 protsenti (2016. aasta I kvartalis 22,8 eurot ja 2017. aasta I kvartalis 23,6 eurot). Suurenemise peamiseks põhjuseks on haigestumiste arvu kasv.