Kuidas allergilist nohu ravida?

Sisuturundus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: GlaxoSmithKline

Kevade saabumine pole ainult rõõmusõnum – just sel ajal, mil puud ja taimed tolmlema asuvad, lilled õitsele löövad, suureneb ka risk haigestuda tolmuallergiasse. Kusjuures haigestuda võib igaüks. Ning haigust ei tasu sugugi alahinnata, koguni 75% allergilise nohu juhtumitest võib allergiast välja areneda astma. Kui sa aevastad sageli, nuuskad tihti, vaevled ninakinnisuse või muude sümptomite käes, tasub sul kindlasti end kurssi viia, mis on allergiline nohu ning kuidas saad selle vastu võidelda. 

Kas teadsid, et allergilist nohu esineb koguni 43% inimestel vanuses 18-44 aastat. Suur risk on ka noortematel inimestel, vanuses alla 18 aastat – koguni 33%. Mida vanemaks, seda väiksemaks aga tõenäosus jääb: 17% neil, kes on vanuses 45-64 ning 8% neil, kes on vanemad kui 65 eluaastat.

Seega võib järeldada, et kuigi allergiaoht on igaühel, esineb allergilist nohu sagedamini noortel ja täiskasvanutel ning tegu on sageli esineva terviseprobleemiga. Eriti suur tõenäosus haigestuda on neil, kelle perekonnas või lähisugulastel on mõnda allergiat varem esinenud.

Allergilise nohu diagnoosimisel on oluline kindlaks teha, kas lähisugulastel on esinenud allergiat. Samuti tasub tähele panna kus, millal ja millega kokkupuutel haigusnähud tekivad.

Allergilist nohu ei tasu eirata, sest ravimata jäänud allergiline nohu võib kujuneda astmaks. Kas teadsid et, et allergilise nohuga inimesel on koguni kolm korda suurem risk astmasse haigestuda, kui tervel inimesel?

Allergilise nohu puhul tavalised ninatilgad ei aita, nende pikaajaline kasutamine hoopis kahjustab nina limaskesta. Kasuks võib tulla, kui hoidutakse haigust põhjustavatest allergeenidest või ärritavatest teguritest, kuid alati pole allergeeni võimalik täielikult kõrvaldada. Abiks on aga antihistamiinikumid, kortikosteroidid, leukotrieeni retseptori antagonistid, antikolinergilised ained või tundlikkust vähendav ravi. Ravi võimalustega vii end lähemalt kurssi siit: http://hinga.ee/allergiline-nohu/ravi/

Samuti on abiks, kui hoidutakse kokkupuutest haigust põhjustavate allergeenidega ja ärritavate teguritega. Alati pole allergeeni võimalik täielikult kõrvaldada või ei pruugi põhjuslik allergeen uuringutega selguda.

Allergilist nohu tuleb kindlasti ravida, sest pikas perspektiivis kurnab haigus immuunsüsteemi tugevalt, põhjustades arenguhäireid, unehäireid, keskendumis- ja õppimisvõime langeb, inimese organism muutub vastuvõtlikumaks erinevatele viirushaigustele ning on koguni 80% tõenäosus, et allergia käes vaevleja haigestub astmasse, mis on veelgi tõsisem haigus. Korrapärane allergilise nohu ravi võib kergendada astma kulgu või vältida astma tekkimist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles