Tööõnnetuste arv kasvab

Mirjam Mäekivi
, Postimees.ee tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööõnnetusi juhtub tihti libedatel pindadel, treppidel ja redelitel ning saagimiseks mõeldud tööpinkidel.
Tööõnnetusi juhtub tihti libedatel pindadel, treppidel ja redelitel ning saagimiseks mõeldud tööpinkidel. Foto: Raigo Pajula / Postimees

Tööõnnetuste arv kasvas mullu 2009. aastaga võrreldes 274 juhtumi võrra, enim on kasvanud raskete tööõnnetuste arv, selgub tööinspektsiooni 2010. aasta töökeskkonna ülevaatest.

Eelmisel aastal juhtus 715 rasket tööõnnetust, mis on 118 võrra rohkem kui aastal 2009. Kergeid tööõnnetusi juhtus 2481 korral, mis on 6,8 protsenti enam kui 2009. aastal.

Kuigi surmaga lõppenud tööõnnetuste arv on vähenenud 10,5 protsenti, juhtus eelmisel aastal siiski 17 seesugust juhtumit (2009. aastal 19), millest kuus leidis aset välismaal.

«Tööõnnetuste arvu kasv on ilmselt seotud majanduslanguse lõppemisega,» kommenteeris tõusutrendi tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg. Ta selgitas, et töömahud mullu enam ei vähenenud, vaid hakkasid kasvama, millega suurenes ka töö intensiivsus, sest üldjuhul tehti rohkem tööd sama arvu töötajatega.

Reisberg tõi välja ka tõsiasja, et raskeid tööõnnetusi juhtus möödunud aastal varasemast enam libedusega kukkumise ning liiklusavariide tõttu. «Üldiselt on kõige sagedasemateks tööõnnetuste põhjusteks kontrolli kaotamine masina, transpordivahendi või käsitööriista üle ja inimese kukkumine libastumise või komistamise tagajärjel,» täpsustas Reisberg.

Töötervishoiu ja tööohutuse järelevalve käigus külastasid tööinspektorid 2010. aastal 3718 ettevõtet. Lisaks kogu töökeskkonda hõlmavatele töökeskkonna kontrollidele viidi läbi ka 1338 sihtkontrolli.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles