Kas ja millist piima vajab laps teisel eluaastal?

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panther Media/Scanpix

Kuigi Maailma Terviseorganisatsiooni soovitus on jätkata lapse imetamist ka teisel eluaastal ning edasi, näitab statistika, et enamus emasid otsustab imetamise lõpetada juba lapse esimesel eluaastal. Kuid kas ja millist piima siis üheaastane laps jooma peaks?

Väikelaps ei vaja jätkupiimasegu. Piimasegutootjate turunduskampaaniad võivad jätta mulje, et kallihinnaliste number kolm või neli piimasegude joomine on lapse tervisele kuidagi vajalik. See on lihtsalt äri! Pole mingeid tõendeid, et jätkupiimasegu oleks vajalik või kasulik väikelapse päevase toitainete vajaduse täitmisel. Vastupidi - ülearune jätkupiimasegu joomine võib põhjustada isutust muu söögi suhtes, vahendab Emmede Klubi.

Väikelaps ei vaja lehmapiima. Vanemad küsivad tihti - millal ja kuidas rinnapiimalt või selle asendajalt lehmapiimale üle minna? Enamasti polegi seda vaja teha. Väikelaps saab toitmisjuhistega määratud piimatoodete koguse enamasti hõlpsalt toidust kätte. Piisav päevane kogus on juba näiteks 40 grammi juustu või 200 grammi jogurtit.

Väikelaps ei vaja lutipudelit. Lutipudelist joomine teisel eluaastal on seotud kõrgema hambakaariese tekkeriskiga. Hambaarstid soovitavad lutipudelist võõrutada nii vara kui võimalik - ideaalis võiks sellega alustada üheksandal elukuul, üheaastane võiks olla pudelist prii. Loomulikult pole piimajookide või mahla joomine otseselt keelatud, kuid juua võiks tassist.

Väikelaps ei vaja taimseid piimasid. Riisipiim, kaerapiim, mandlipiim, sojapiim - tänapäeval on alternatiive loomsetele piimadele palju. Tegelikult ei vaja aga väikelaps neidki. Isegi lapsed, kes ei tohi üldse loomseid piimatooteid süüa, saavad vajaliku kaltsiumikoguse toidust kätte.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles