Audit: kiirabi teeb sageli perearsti tööd

FOTO: Uwe Gnadenteich / Postimees

Erakorralise meditsiini audit näitas, et mõjuva põhjuseta ehk kaebustega, mida saaks lahendada perearst, tuleb erakorralise meditsiini vastuvõttu Eestis keskmiselt 40 protsenti kõigist patsientidest.


Kokku oli eelmisel aastal selliseid patsiente, kelle mure oleks saanud lahendada esmatasandil ehk perearsti juures, kuid kellega pidi tegelema erakorraline meditsiin, Eestis 3672.

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) erakorralise meditsiini osakonna juhataja meditsiinidoktor Vassili Novaku sõnul on mõjuva põhjuseta kiirabisse tulijaid rohkem nooremate hulgas ning haiglale lähemalt tuleb neid rohkem kui kaugemalt. Kõige enam tuleb selliseid patsiente tööajal ehk kella 8–17 ja vaid 10 protsenti saabub pärast tööd.

«Nende hulgas, kes tahavad oma seisundi kohta kiiresti hinnangut, on ülekaalus jäsemete, pea-, selja-, kaela- ja kõhuvalu üle kaebajad, sageli tullakse ka mitmesuguste putukahammustuste pärast. Inimene tahab lihtsalt teada, mis temaga on,» rääkis Novak.

Erakorraliste patsientide arv on iga aastaga kasvanud ja seda kõigis neljas Eesti suuremas haiglas. Eriti kiiresti on suurenenud ise kiirabisse tulijate hulk, kes moodustavad üldarvust juba 60 protsenti.

Koormus on nädala lõikes erinev – vahel tuleb Novaku juhitavasse osakonda sada, vahel ligi 300 patsienti, kusjuures rohkem on neid esmaspäeviti ja laupäeviti. Sageli on osakond abivajajaist ummistunud ja ülekoormuse ajal tuleb vahel arstile pääsu oodata kaks-kolm tundi, kuna tohtrid on ametis kiiret abi vajavate tõsiste haigetega.

Väljapääsu näeb Novak praeguse vastuvõtuprotsessi lühendamises, nii et teatud juhtudel suunatakse haige kohe uuringutele ja seejärel arsti juurde, kes ravi määrab. Teiseks peab ta õigeks segatüüpi 48 tunni osakondade loomist, sest siis ei peaks inimene ootama voodikoha vabanemist kardioloogia, teraapia või mõnes teises konkreetses osakonnas.

Novaku sõnul on erakorralise meditsiini osakonnad ülekoormatud paljudes riikides ja enamasti näitab see perearstisüsteemi puudujääke. «Olukord tuleks kiiremas korras kaardistada ja teha täpne rahaline arvestus, kui palju see abi maksab. Kui sellega ei tegele, läheb asi ainult hullemaks,» sõnas ta. PERHi osakonnajuhataja kinnitusel tuleks panna ka nende inimeste omavastutus, kes ise erakorralise meditsiini vastuvõttu tulevad, samuti perearsti vastutus oma patsientide ees ning täpsustada reeglid, millistel asjaoludel nad haigeid kiirabisse suunavad.

Novak ei süüdista praeguses olukorras perearste, sest teab, et nad on oma muude ülesannetega ülekoormatud. Tema sõnul oleks vaja perearstikeskuste kõrvale valvearste, kes jooksvalt ootamatult tekkinud probleemidega patsiente vastu võtaks. Soomes on selline süsteem olemas.

Populaarne

Tagasi üles