Vesihein on ilmaennustaja ning salati- ja ravimtaim

Toivo Niiberg
, Räpina aianduskooli õpetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vesihein on Euroopa tavalisim üheaastane umbrohi, mis kasvab ühtviisi lopsakalt nii varjus kui ka põllul, niiskeil kraavikaldail ja prügilais.
Vesihein on Euroopa tavalisim üheaastane umbrohi, mis kasvab ühtviisi lopsakalt nii varjus kui ka põllul, niiskeil kraavikaldail ja prügilais. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees / Scanpix

Ilmselt on kõik aiapidajad sel niiskel suvel püsti hädas jõudsalt kasvava vesiheinaga. Kui järjekordne rohimine ees, tasub teada, et see tüütu umbrohi sobib imehästi salatisse ja on väärt ravimtaim.

Vesihein on Euroopa tavalisim üheaastane umbrohi, mis kasvab ühtviisi lopsakalt nii varjus kui ka põllul, niiskeil kraavikaldail ja prügilais. Taim on mahlane ja maitseb hästi koduloomadele, sagedamini on söödetud sigadele ja kanadele, kellele see on üheks meelistoiduks.

Vanasti ennustati vesiheina järgi ilma, see oli baromeetri eest: kui õied ei avanenud enne kella 9 hommikul, siis võis oodata vihma. Käega katsudes tundub vesihein ka kuiva ilmaga märg olevat, sellest ka nimi.

Rahvameditsiin omistab vesiheinale rahustava toime. Taimest tehtud mähist või salvi kasutatakse haavade, mädapaisete, külmamuhkude ja teiste nahanähtude korral. Värsket mahla aga tarvitati silmapesuks ja kõhukinnisuse korral.

Ravimina kasutatakse ürti, mida kogutakse õitsemise ajal. Kuivatatakse temperatuuril mitte üle 40 kraadi. Säilitatakse klaas- või puunõus 1–2 aastat. Soovitatav on kasutada värsket taime ja selle mahla. Vesiheina preparaatidel on põletikuvastane, hüpotensiivne, diureetiline, rahustav ja kasvajaid imendav toime, need peatavad verejooksu ja soodustavad haavade kinnikasvamist.

Neid kasutatakse ka maksa- ja neeruhaiguste kompleksravis. Neid võetakse sisse krooniliste maksahaiguste, sapi- ja põiekivitõve, kõrgvererõhktõve, südame isheemia, kasvajate, kehvveresuse, bronhi- ja kopsuhaiguste korral ning ateroskleroosi ärahoidmiseks. Vesiheina tõmmis soodustab emadel rinnapiima paremat teket. Välispidiselt tehakse neist vanne jalgade tursete korral.

Vesiheinatee valmistamiseks võtta 2 tl kuiva ürti, valada peale 1⁄4 liitrit vett, lasta 5–10 minutit tõmmata, kurnata ja juua neli korda päevas 1⁄2 tassi kaupa eelnimetatud haiguste korral. Eriti tõhus on selline tee kusepidamatuse, krooniliste maksahaiguste, sapi- ja põiekivitõve ning kõrge vererõhu vastu.

Vesiheinatõmmise valmistamiseks võtta 1 kuhjaga sl kuivatatud droogi, valada peale veerand liitrit keevat vett, lasta 4 tundi tõmmata. Kurnata ja juua 1⁄4 klaasi 4 korda päevas enne sööki. Eriti tõhus on selline tõmmis ateroskleroosi, podagra, reumatismi ja liigesevalu korral.

Keskajast alates on vesiheina tarvitatud inimtoiduks, nii toorelt salatina kui ka keedetult suppides nagu spinatit. Vesiheina teeb toidutaimena väärtuslikuks suur C-vitamiini sisaldus. Toidutaimena kasutatakse vesiheina toorelt salatites nagu lehtsalatit, aga ka hautistes ja suppides ning smuutides. Mikroelementidest on vesihein rikas tsingi, molübdeeni, vase, seleeni ja magneesiumi poolest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles