Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Hirmude välimääraja: mida kardavad ablutofoobid?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kõik pesemisega seonduv võib ablutofoobi hirmutada.
Kõik pesemisega seonduv võib ablutofoobi hirmutada. Illustratsioon: Craig Robinson / PantherMedia / Scanpix

Paaniline hirm pesemise ees ehk ablutofoobia esineb lastel tegelikult tihti, kuid tihti oleneb vanematest, kas foobia süveneb ja jääb inimest saatma ka täiskasvanuna. 

Ablutofoobia (ladina keeles ablutere ehk maha pesema) on pidev, ebatavaline ja põhjendamatu hirm pesemise, vanniskäimise ja enda puhastamise ees. Ablutofoobia on tavalisem lastel, kuid tavaliselt kaob, kui nad õpivad, et pesemist ei tasu karta.

Nagu teisedki foobiad, algab pesemishirm alateadvuses vastusena traumale. Kellelgi, kes on peaaegu vanni uppunud, võib ablutofoobia tekkida. Ebanormaalse hirmu kujunemine võib olla tingitud ka kellegi teise trauma nägemisest või sellest kuulmisest, näiteks kui väike laps loeb õudusttekitavast vanniskäigust või näeb seda filmist.

Ajaga läheb foobia tavalisemalt tõsisemaks, sest patsient kogub vanniskäimise, pesemise või enda puhastamise ümber aina rohkem stressi ja pinget. Foobial võivad olla tõsised sotsiaalsed tagajärjed, mis teeb hirmuga toimetuleku inimese jaoks veelgi raskemaks. 

Kuidas seda ravitakse?

Vanemad saavad laste pesemishirmu ennetada, kui teevad vanniskäigust meeldiva ja lõõgastava sündmuse. Kontrollides veetemperatuuri, käitudes rahulikult ja vältides teema pealesurumist, saavad nad lapsele näidata, et midagi pole karta.

Täieliku ablutofoobiaga inimesed, keda on õnneks üsna vähe, saavad abi psühholoogilistelt spetsialistidelt. Ravivõimalused on näiteks desensibiliseerimine, kus patsient peseb terapeudi silme all, kes aitab tegevusega kaasnevate tugevate emotsioonidega tegeleda. Samuti võidakse kasutada hüpnoosi ja rääkimisteraapiat. Mõned patsiendid saavad abi psühhiaatrilistest ravimitest, mis aitavad patsientide reaktsiooni hirmuallikale nüristada, kuni nad suudavad hirmust üle saada. 

Kas teadsid, et..

Teadlased ütlevad, et 16. sajandil oli peaagu kõigil Euroopa riikide inimestel ablutofoobia. Elizabeth Esimene oli sellel ajal tuntud kui kõige «puhtam» inimene Euroopas, sest pesi enda keha kord kuus. Sel ajal arvati, et pesemine on ebatervislik ning uurimistöö on näidanud, et ablutofoobia andis peamise panuse parfüümide arengusse.   

Märksõnad

Tagasi üles