Eesti üks tuntumaid nahaonkolooge Marianne Niin ütleb, et nahamelanoom ja nahavähk on ennetatavad ja varaselt avastatuna ravitavad, selleks tuleb aga oma nahka regulaarselt kontrollida.
Nahavähki saab ennetada ja ravida
27. aprill 2011, 09:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida varasemas arengustaadiumis melanoom nahalt kirurgiliselt eemaldatakse, seda suurem on onkoloogi sõnul võimalus elada tervena täisväärtuslikku elu.
Nahamelanoomi eelsed muutused neevustes ehk rahvakeeli sünnimärkides on kliiniliselt ja dermatoskoopiliselt määratletavad. Ka sellised vähieelsed seisundid tuleb haiguse väljakujunemise vältimiseks nahalt kohe kirurgiliselt eemaldada.
Kaasaegsed ravivõimalused
Küsimusele, kuidas suhtuda meie inimeste seas liikvel olevasse müüti, et kui sünnimärk eemaldatakse, siis tekib sellest melanoom, mis annab siirded ja võib muutuda surmavaks haiguseks, vastas Niin, et selline väide on pärit eelmise sajandi algusest, kui melanoomi ei osatud ravida ja tuligi leppida surmaga.
«Nii nagu muu elu, on ka arstiabi arenenud ja nahamelanoomi ravis on lisaks kirurgiale veel mitmeid kaasaegseid ravivõimalusi, kuid need kõik on vajalikud kas siirdeid andnud kasvajate korral või paikselt nahas levinud haiguse puhul,» selgitas kauaaegne nahaonkoloog.
Niin lisas, et lihtsam on nahalt muutunud sünnimärk siiski õigeaegselt eemaldada lasta, et mitte elada painavas haiguse leviku riskis ja saada aastaid kestvat rasket ravi.
Muudetav ja muutmatu
Pidev enda ja oma lähedaste naha kontrollimine lisaks regulaarsele, soovituslikult kord aastas toimuvale arstlikule kontrollile võimaldab haigust ennetada.
Nahamelanoomi tekkes on oluline nii nahatüüp, pärilikkus kui ka elustiil.
«On asju, mida saame muuta, ja asju, mida ei saa. Paraku ei saa keegi meist muuta oma pärilikkust ja nahatüüpi. Eestlased on valgenahalised põhjamaa inimesed. Muuta saame aga oma elustiili,» nentis Niin.
Onkoloog lisas, et päevitunud nahka peetakse ikka veel ilu, hea elu ja tervise sümboliks. Tegelikult on päevitus märk sellest, et nahk üritab meid kaitsta ülemäärase UV-kiirguse kahjustuse eest.
Päikesekaitsekreemi, mis täielikult aitaks meid kaitsta ultraviolettkiirguse (UV-kiirgus) eest, ei ole maailmas veel olemas. Kaitsekreemide kasutamine ei ole asjatundjate kinnitusel vähendanud nahamelanoomi haigestumuse tõusutrendi valgete inimeste hulgas kogu maailmas. Samuti ei aita kaitsekreemid vähendada naha fotovananemist.
«Seega ei ole vaja olla päikese käes valearvamusega, et ma ju panin kreemi. Päikese käes viibimist tuleks vältida kuni kella kolmeni päeval, kui UV-kiirgus on kõige intensiivsem. Ainus tõhus UV-kaitse on tihedakoeline puuvillane riie,» rääkis Niin.
Solaariumis kõrgem risk
Solaariumides kasutatakse päevituse kiireks saamiseks pikema lainepikkusega UVA-kiirgust – nahapõletust ei teki ja inimene, kes kasutab solaariumi, saab mitu korda kõrgema doosi kiirgust, kui see oleks võimalik päikese käes viibides. Nahamelanoomi tekkerisk on solaariumi kasutajate hulgas 75 protsenti kõrgem kui neil, kes seal ei käi.
«Tõenäoliselt ei tea inimesed ka seda, et solaariumis saadud päevitus ei kaitse neid päikesepõletuse eest, sest ikka veel on kombeks käia enne päikesereise solaariumis nahka «treenimas»,» hoiatas nahaonkoloog Niin.
Kõige suurem riskitegur melanoomi tekkel on enne 15. eluaastat saadud päikesepõletused, seega on eriti oluline just laste kaitsmine liigse UV-kiirguse eest.