Valud leiavad leevenduse

Foto: KRKA, D.D., NOVO MESTO EESTI FILIAAL

„Iga valu puhul on tähtis leida ravim, mis sobib inimesele kõige paremini,” selgitab farmatseut Anette Suviste.

Valu on ebameeldiv kehaline aisting, mida on arvatavasti kogenud enamik meist. Valusid on erinevaid: pingepeavalud, migreenivalud, lihase- ja liigesevalud, paljudel naistel menstruaalvalud. Peavalu kohta väidab statistika, et seda kogeb elu jooksul vähemalt 80 protsenti kõigist inimestest.

Mida valuga teha?

Väiksema valu kannatavad paljud ära, ent suurema puhul tuleks kindlasti otsida abi arsti juurest või apteegist. „Kui valu hakkab elamist segama, peab sekkuma. Esimene valik on enamasti valuvaigisti,” selgitab farmatseut Anette Suviste ning annab ülevaate, millised valuvaigistid on tänapäeval apteegist kättesaadavad ning mis olukorras neid võtta.

Eri tabletid, eri toimeajad 

Anette Suviste märgib, et apteeki astujat ootab terve hulk valuvaigisteid, mille vahel valimiseks tasub nõu küsida arstilt või apteekrilt. Mõned põhitõed jagab ta siiski ka ajakirjanduse veergudel. „Kui tegu on tugeva valuga, siis tõenäoliselt paratsetamoolist abi ei saa. Tugevama toimega on käsimüügis viit tüüpi valuvaigisteid: ibuprofeen, naprokseen, diklofenak, aspiriin ja ketoprofeen. Kõik need on nii valu, palaviku kui ka põletiku vastu, ent kõiki tuleb manustada erinevalt.

Ibuprofeeni puhul tasuks teada, et üks 400 mg tablett vaigistab valu 4–6 tunniks. Ööpäevas tohib võtta kuni kolm tabletti. Sama palju tohib võtta 275 mg naprokseeni sisaldavaid tablette, kuid nende toime kestab 8–12 tundi ning sellisel juhul saab ööpäeva parimal juhul kaetud lausa kahe tabletiga, kolmega kindlasti. Ka ketoprofeeni sisaldavad valuvaigistid toimivad umbes 8 tundi järjest.

Migreeni ja tugevate menstruaalvalude korral võib abi olla naprokseenist. Ehkki esimesele probleemile on välja töötatud ka spetsiaalsed retseptiravimid, tohib seda valuvaigistit võtta ka siis, kui arsti väljakirjutatud tablette mingil põhjusel parajasti käepärast pole. Sel juhul soovitatakse võtta naprokseeni esimese annusena kaks tabletti korraga. „Lihase- ja liigesevalude puhul soovitame apteegis esmalt geeli või salvi. Kui sellest abi ei saa, tuleks kaaluda suukaudse valuvaigisti kasutamist.” Lastele sobivad paratsetamool ja ibuprofeen ning annused sõltuvad kaalust.

Valuvaigistite kasutamine on siiski ajutine lahendus. Anette Suviste paneb nõuküsijaile südamele, et kui valu ikkagi mõne päevaga valuvaigistit ja põletikurohtu kasutades ära ei kao, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole.

Ravimitel võivad olla kõrvaltoimed

Oluline on teada ka seda, millised on valuvaigistite kõrvaltoimed ning millised on vastunäidustused. Anette Suviste märgib, et kui inimesel on probleeme maoga, näiteks kõrvetised või maohaavandid, tuleks valuvaigistit ostes seda kindlasti apteekrile mainida. Valuvaigistid ei sobi hästi ka kokku Südame ja veresoonkonnahaigustega. Kõrge vererõhu, rütmihäirete ja südame puudulikkuse korral peab konsulteerima arstiga, millise toimeainega valuvaigistit kasutada võiks.

Uuringutest on selgunud, et naprokseenil on olenemata annusest kõige väiksem kõrvaltoime risk kardiovaskulaarhaigustele. Veel üks tervisehäire, millest kindlasti arsti või apteekrit teavitada tuleks, on neerupuudulikkus, sest valuvaigistid erituvad organismist neerude kaudu. Vanematel inimestel (üle 65aastastel) on sageli rohkem probleeme vererõhu ja südamega. Nii eakad kui ka rasedad peaksid enne valuvaigisti võtmist konsulteerima arsti või apteekriga. Esmavalikuks soovitatakse nendele kindlasti paratsetamooli.

Oluline on veel see, kuidas ravimit võetakse. Anette Suviste soovitab valuvaigistit võtta alati veega ning pärast sööki või söögi ajal. Kindlasti ei tohiks valuvaigisteid tarvitada koos alkoholiga.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.