Võrdle, milline on Eesti inimeste tervis muu maailma kontekstis

Triin Ärm
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ujumine.
Ujumine. Foto: PantherMedia / Scanpix / Benis Arapovic

Kuigi keskmine eeldatav eluiga on pikenenud kõigis OECD liikmesriikides, jääb Eesti elanike keskmine eluiga keskmisele kolme aastaga alla, selgus äsja avaldatud OECD) kogumikust «Tervis lähivaates».

Kogumikust selgus, et tervislikumad eluviisid, suuremad sissetulekud ja parem haridus on viimastel aastakümnetel kaasa aidanud eluea pikenemisele, teatas Tervise Arengu Instuut. Selles on oma osa olnud ka kvaliteetsematel tervishoiuteenustel.

Kõigis OECD liikmesriikides on keskmine eeldatav eluiga pikenenud ning jõudnud 2015. aastaks keskmiselt 80,6 aastani. Eeldatav eluiga sünnihetkel on kõrgeim Jaapanis (83,9 aastat) ning madalaim Lätis (74,6). Eesti keskmine eluiga on OECD keskmisest kolm aastat lühem ehk 77,7 aastat.

Eluea pikkust mõjutavad eluviisid ja tervisepoliitika. Kui suitsetamine ja alkoholi tarbimine väheneksid poole võrra, pikeneks eeldatav eluiga 13 kuu võrra. Kümneprotsendiline tervishoiukulude reaalkasv ühe elaniku kohta pikendaks aga keskmist eluiga 3,5 kuud. Siin, rõhutab OECD, on oluline mitte kulu suurus, vaid raha efektiivne ja sihipärane kasutamine. Eestis oli aasta keskmine tervishoiukulude reaalkasv aastatel 2003–2009 5,6 protsenti ja aastatel 2009–2016 3,6 protsenti.

Kogumikus tõdetakse, et avaliku sektori ressursside paremaks kasutamiseks tuleb ülemääraseid kulutusi vähendada. Geneeriliste ravimite suurem kasutamine on enamikes OECD riikides kaasa toonud kulude kokkuhoiu, sellised ravimid moodustavad rohkem kui 75 protsenti müüdud ravimite mahust Ameerika Ühendriikides, Tšiilis, Saksamaal, Uus-Meremaal ja Ühendkuningriigis, kuid vähem kui 25 protsenti Luksemburgis, Itaalias, Šveitsis ja Kreekas. Eestis moodustasid geneerilised ravimid 36 protsenti müüdud ravimite mahust.

Antibiootikume tuleb määrata ainult hädavajalikel juhtudel. Väljakirjutatud antibiootikumide hulk varieerus riikides rohkem kui kolmekordselt. Kõige vähem kirjutatakse antibiootikume välja Eestis ja Hollandis.

Enamikus OECD riikides tehakse tavapäraselt väiksemaid kirurgilisi protseduure ambulatoorselt, mitte haiglaravis. Näiteks tehakse päevakirurgias ligikaudu 90 protsenti katarakti (hallkae) operatsioonidest kahekümnes riigis 28-st OECD liikmesriigist, mille kohta on olemas võrreldavad andmed. Vähem kui 60 protsenti katarakti operatsioonidest tehakse päevaravis Poolas, Türgis, Ungaris ja Slovakkias. Eestis tehakse ambulatoorselt 99 protsenti katarakti operatsioonidest.

Patsientide kogemused arstiabi kasutamisel on osa kvaliteedinäitajatest, oluliseks peetakse arstide selgituste arusaadavust ning patsientide kaasamist raviotsuste tegemisse. Kergesti arusaadavaks hindasid selgitusi 86 protsenti Eesti patsientidest, OECD riikide keskmine on 89 protsenti. Raviotsustesse kaasati Eestis 80 protsenti ja OECD riikides keskmiselt 83 protsenti patsientidest. Mõlemad näitajad on 2010. ja 2016. aasta võrdluses paranenud.

Infarkti või insuldi tagajärjel sureb vähem inimesi. Paranemine on eriti märgatav südameinfarktiga patsientide hulgas Soomes ja insuldihaigetel Austraalias. Eesti infarktisuremus on endiselt OECD riikide keskmisest kõrgem. Eesti vanuse järgi standarditud kordaja on 10,6 ja vastav OECD näitaja 7,5 100 000 inimese kohta.

OECD riikide keskmine rinnavähi viie aasta elulemus oli 85 protsenti, Eestis – 77 protsenti. Käär- ja pärasoolevähi elulemuse näitaja oli Eestis samuti madalam OECD riikide keskmisest, vastavalt 58 protsenti ja 63 protsenti. Enamikes riikides, nagu ka Eestis, on elulemuse näitajad paranenud.

Kuigi tervishoiusüsteemi kvaliteet paraneb, on inimestel endil suur roll oma tervise hoidmisel. OECD riikides on suitsetajate osatähtsus vähenenud, kuid üks viiest täiskasvanust suitsetab iga päev. Sama situatsioon on ka Eestis.

Rasvumise ja tervist kahjustava alkoholi tarvitamise vastu võitlemisel on olnud vähe edu. OECD liikmesriikides on alkoholi tarbimine alates 2000. aastast üldiselt vähenenud, kuid mitte kõikides riikides. Eestis on alkoholi tarbimine langustrendis. Vähenenud on tarbimissagedus ja korraga tarbitavad kogused ning enam eelistatakse lahjemaid jooke. Hoiakud on muutumas, rohkem hinnatakse vaba aja veetmist alkoholi tarbimata.

OECD riikides on täiskasvanutest 54 protsenti ülekaalulised, sealhulgas 19 protsenti rasvunud. Eestis oli 2014. aasta rahvastiku toitumise uuringu järgi ülekaalulisi 33,3 protsenti ja rasvunuid 18 protsenti.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles