Ida-Tallinn Keskhaigla kardioloogi Rein Vahisalu sõnul oli masu ajal südamearstidel patsiente palju rohkem, sest inimesed hakkasid rohkem muretsema.
Arst: masu aja mured panid südamele põntsu
9. mai 2011, 11:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kes kiirete ja teinekord sõna otseses mõttes põhjapanevate muutustega, näiteks töötuks jäämisega, kohaneda ei suuda, on südamearstide üks riskipatsiente,» ütles Vahisalu ajalehele Pealinn.
Suuremaks riskirühmaks on tema sõnul mehed, kuna naise eest on loodus paremini hoolitsenud. «Meeste ja naiste füsioloogiline ja biokeemiline erinevus on suur, sest naissuguhormoonid pakuvad veresoonte sisekestale paremat kaitset.»
Vahisalu tõdes, et üha rohkem satub südamearsti kabineti ukse taha alles 17–19-aastasi noorukeid, kes on hädas kõrge vererõhuga või kaebavad pidevat väsimust. «Nende südametöö tundemärgid on tihtipeale samad mis sõdureil, kes peavad pidevalt ohtliku vaenlasega silmitsi seisma. Kuid meil ei käi ju sõda,» lausus ta.
«Küll aga on üha pingelisem olelusvõitlus, võistlus naabrite ja tuttavate vahel – kes on parem ja kelle lapsed edukamad. End pidevalt tõestada ja edukas näida tuleb juba lasteaialastel. Kas eliitkooli katsed õnnestusid? See on kohanemise probleem ning igaüks sellise kiire ja konkureeriva elutempoga ei kohanegi,» rääkis kardioloog.
Edasine sõltub tema sõnul juba pärilikest eeldustest: «Nõrgem koht kehas annab järele. Kes saab stressi puhul infarkti, kes maohaavandi – stress sööb mao limaskesta läbi. Sest ka mao- ja seedekulgla haigused, näiteks kaksteistsõrmiksoole haavand, on eelkõige kohanemishaigus, samuti astma. Kui närvisüsteemi ja elundkonna vaheline koostöö on häiritud ja stressiolukorras see nii on, avab see haigusele rohelise tee.»
Vahisalu märkis, et vanasti oskasid inimesed oma tervisega targemat ümber käia. «Talumees oskas oma jõudu jagada. Tema tõusis öösel vaid äärmuslikel juhtudel, kas hambavalu pärast või oli naabrimaja põlema läinud. Aga meil?»
Südametohtri sõnul jääb tänapäevainimese uni tihti pindmiseks ja ei jõuagi sügava rahuliku une faasi. «Enne uinumist ollakse juba järgmise päeva koosolekusaalis või kedratakse läbi sama päeva juhtumisi. Telekas sisustab ka meie öid. Oleme eiranud kosumise ja taastumise protsesse, kuid see maksab kätte.»
Vahisalu hinnangul tekib rida terviseprobleeme ka sellest, et tulemust tahetakse väga kiirelt saada. «Tuleb närviline pereisa ja nõuab – kirjutage unerohtu. Teate, kõige odavam unerohi on jalutuskäik. Vaevake keha, tehke 2-3 kilomeetri pikkune matk, väsitage end füüsiliselt ja siis sooja duši alla. Nagu ütleb iidne tarkus: kui hing on väsinud, vaevake vaimu, kui vaim on väsinud, vaevake keha.»
Südame-veresoonkonna haigused on Eestis esmane surma põhjus, neist on tingitud ligi 60 protsenti kõigist surmadest.