Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kui palju on annetused vähiravifondile aastatega suurenenud?

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Toivo Tänavsuu, vähiravifondi asutaja. | FOTO: Sander Ilvest/Postimees

Praeguseks ligi kolm aastat tegutsenud vähiravifondi «Kingitud Elu» annetuste summad aastatega küll üha suurenevad, kuid juurde tuleb ka abivajajaid. Fondi asutaja Toivo Tänavsuu räägib, kuidas fondil läinud on ja kuhu ollakse jõudnud mõttega, et haigekassa võiks aidata toimiva raviga abivajajate ravimite eest maksmisel.

Kui palju on fondile tehtud annetuste summa aastatega muutunud?

Kui 2015. aastal sai fond tulu üle 600 000 euro (lõviosas annetused aga ka patsientide omaosalused) ja 2016.aastal üle 800 000 euro, siis 2017.aastal ületavad fondi tulud (20. novembri seisuga) 1,3 miljoni euro piiri. Seega on kasv märkimisväärne - sel aastal kasvab fondi maht ligi kaks korda.

Nagu öeldud, moodustavad lõviosa fondi tuludest annetused. Tänavu näiteks oleme 20.11 seisuga saanud annetusi kokku enam kui miljoni euro ulatuses ning sellele lisaks on patsiendid tasunud ravi omaosalustena ligi 210 000 eurot.

Millest see võib tulla?

Miks vähiravifondile sel aastal kaks korda rohkem annetatakse kui eelmisel aastal – see on küsimus eelkõige annetajatele. Meie oleme jätkanud tööd oma tavapärasel moel, viies aktiivselt ja aastaringselt läbi erinevaid kampaaniaid ning andes ühiskonnale tagasisidet, millist rolli fond abivajajate eludes omab. Tõsiasi on see, et oleme tänavu saanud toetada ka kaks korda rohkem inimesi: kui mullu sai fondist abi 40 inimest siis tänavu on saanud juba ligi 100 inimest.

Kas pole hirmu, et head inimesed ei jõua enam nii palju annetada, kui abivajajatel tarvis oleks? Neid tuleb ju üha juurde.

Rahaliselt keerulisi olukordi on fondil olnud, kuid hirm ei ole õige sõna nende kirjeldamiseks. Me saame abivajajaid toetada kui Eesti inimesed fondi panustavad. Hetkedel, mil tundub, et raha jääb puudu, kogume me raha juurde – muid võimalusi ei ole.

Seni on inimesed panustanud nii lahkelt, et oleme saanud toetada absoluutselt kõiki fondi sihtgruppi kuuluvaid abivajajaid - nelja aasta jooksul ligi 200 inimest vanuses 5-83. Keegi ei ole jäänud rahapuuduse tõttu abita. Usaldame oma annetajaid, et see nii ka jätkub.

Mis seisus ollakse ideega, et haigekassa võiks võtta fondilt üle nende abivajajate ravimite eest tasumise, kelle ravi toimib?

Idee ei ole edasi arenenud. Soovisime sügisesse kohtumist ministri ja haigekassa juhiga, kuid kohtumist pole aset leidnud. Fondi huvi on jätkuvalt olemas ning usume, et haigekassa juhivahetus tõi tervishoidu teatavad uued tuuled. Samas ei ole me selles ka väga kindlad, sest sotsiaalministeerium on korduvalt rõhutanud, et meie idee ei ole realiseeritav, riik vähiravifondiga koostööd teha ei saa ning ainus viis ravimite kättesaadavust parandada on leida tervishoidu lisaraha.

Vähiravifondis töötab üks palgaline inimene, tegevjuht Katrin Kuusemäe, kõik ülejäänud on sisuliselt vabatahtlikud. Mina olen küll ka juhatuse liige aga ikkagi mittepalgaline. Meil on viimased paar kuud olnud erakordselt töised, kogu aur on läinud annetuste kogumisele ja inimeste aitamisele. Seetõttu on olnud ka meil viimastel kuudel vähem energiat läbirääkimisteks riigiga. Kõige rohkem häiribki mind kogu protsessi juures asjaolu, et fondi ja riigi koostöövõimaluste otsimine vähiravimite kättesaadavuse parandamiseks näib olevat ainult ühe osapoole – fondi – mure.

Tagasi üles