Kas võime külmetushaigustele vastu seista võib olla ka pärilik?

Immuunsussüsteemi kaitsevõime muutub ajas.

FOTO: Sebastian Kaulitzki/PhanterMedia/Scanpix

Kahtlemata on inimesi, kes on infektsioonidele vastupidavamad just teatud omaduste tõttu, mis nende immuunsuse tugevaks teevad. Kuna praegu puuduvad teaduses selle kohta sügavamad teadmised, on kindlam oma tervise eest teadlikult hoolt kanda. 

Viirushaigusesse haigestumine tuleb halva õnne ja haigustekitajatega kokkupuutumise kombinatsioonist, ütles nakkusekspert Talia Swartz väljaandele News York Times. Nõrgenenud immuunsüsteemiga inimene on mööduvatele pisikutele palju haavatavam kui terve immuunsussüsteemiga isik.

Immuunsüsteemi erinevused inimestel võivad olla geneetilised, kuid need omapärad ei ole praegu veel piisavalt arusaadavad, rääkis Mayo kliiniku nakkushaiguste uurija Pritish Tosh. Inimesel võib olla suurem geneetiline võime eri viiruste, näiteks gripi vastu antikehasid luua.

Tervislik eluviis tugevdab kahtlemata immuunsussüsteemi, sõnas Tosh. Ta lisas, et vastupidine efekt on ebatervislikel harjumustel: vähene uni, kehv toitumine ja treeningu vältimine võib meie keha kaitsevõimet nõrgestada.  

Suitsetamine või isegi koos suitsetajaga elamine põhjustab kopsustruktuuride kahjustusi ja võib samuti teatud nakkushaigustele vastuvõtlikumaks muuta. Ebatervislikud harjumused võivad halvata ka keha võimet haigusest paraneda. Ülekaalulisus soodustab näiteks gripi tüsistuste tekkimist.

Sage kätepesu takistab pisikute levikut suhu, ninna ja silmadesse. Samuti on soovitatav teha iga-aastane gripivaktsiin, mis ennetab grippi või selle tõsidust. Imuunsüsteemi vastupanuvõime väheneb tavaliselt eaga, mistõttu on vananedes inimesed patogeenide suhtes haavatavamad.

Põhiline on Toshi sõnul piisav uni, treening, korralik toit ja üleliigse stressi vältimine. Need, kes oma tervist hoiavad, jäävad väiksema tõenäosusega haigeks ning haigus kulgeb neil kergemini.

Tagasi üles