Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Isa vaikimine rikkus alatiseks lapse elu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Katseklaasid vereproovidega.
Katseklaasid vereproovidega. Foto: Shutterstock

Eesti kõige noorem HIV-positiivne, kolmeaastane Martin (nimi muudetud – toim) võiks olla täiesti terve põnn, kui tema isa oleks oma haigusest rääkinud enne sünnitust. Päev pärast sünnitust nii enda kui ka lapse nakatumisest teada saanud Laura (nimi muudetud – toim) on nüüdseks saatusega leppinud: ta ei unista tervenemisest, tema suurim soov on saada ravikindlustus.

«Ma lihtsalt seisin seal arstikabinetis ja mõtlesin, et lähen 16-korruselise maja katusele ja hüppan sealt alla, ma ei tahtnud enam elada,» meenutab Laura päeva, kui sai sünnitusmajas teada, et on HIV-positiivne ning on teadmatuse tõttu nakatanud ka oma vastsündinud poja. «Ma arvasin toona, et seda haigust põevad ainult narkomaanid ja alkohoolikud, mitte sellised inimesed nagu mina.»

Šokk oli seda suurem, et raseduse algul tehtud HIV-proov oli korras. «Kui ma sain esimese analüüsi vastused kätte, siis olin nii rahulik, sest mina petnud ei ole ja mees ka vaevalt seda teeb,» räägib naine. Korras oli ka kaheksandal raseduskuul erakorralise meditsiini osakonnas tehtud vereanalüüs.

Copy
Tagasi üles