Tõsised viirushaiguse sümptomid, mida enamik inimesi tähtsaks ei pea

Kui tunned ennast külmetanult, on parim ravi puhkus.

FOTO: Jan Mika / PantherMedia / Scanpix

Viirushaiguse ajal võid tunda jõuetust, võimetust töötada ning soovi olla omaette ja mugavalt. Seda tunnet kutsutakse haiguskäitumiseks, mis on keha reaktsioon infektsioonile.

Samad kemikaalid, mis panevad immuunsussüsteemi viirusega võitlema, käsivad meil rahulikumalt võtta, vähem süüa, vältida alkoholi joomist ja seksi, kõrvale hoiduda suhtlemisest ja puhata, vahendab NPR

Sümptomid nagu köha või tatine nina on iseenesestmõistetavad, kuid võtame vähem arvesse muutuseid tujus ja käitumises, mis on samuti keha loomulik vastus haigustekitajale, rääkis väljaandele NPR Texase ülikooli rinoloog Philip Chen. Viirushaigus võib meie tähelepanuvõimet häirida. On tõendeid, et viirushaigus halvendab tuju, erksust ja töömälu ning aju võimekus langeb ka väiksemate sümptomitega.

Sama käitumismuster esineb ka loomariigis

Loomad ilmutavad samuti haiguskäitumist. Loom, kes ei söö ja käitub uimaselt, on peaaegu kindlasti haige. Teadlased on jõudnud järeldusele, et see ei ole lihtsalt haiguse tüütu kõrvalmõju, vaid hästi arenenud ellujäämisstrateegia: peida ennast, väldi kiskjaid ja suuna energia paranemisele. Üks uuring leidis, et haige näriliste ema hülgas oma pojad. Ta läks tagasi ema rolli alles siis, kui poegade temperatuur langes ohtlikult madalale.

Inimesed kipuvad märke haigusest ignoreerima ning haigena tööl käima. Antropoloogialektor Eric Shattuck on uurinud, kuidas inimesed haiguse märke mõistavad ning nendele reageerivad. Tema sõnul üritab enamik inimesi haiguse tundemärke ignoreerida, kuni nad on nii haiged, et peavad voodisse jääma. Tema arvates põhjustab seda kultuuriline surve olla tegus ja täita oma ülesandeid hästi, eriti meie arvates kerge haiguse puhul.

Hüvitamata haiguspäevad sunnivad haigena töötama

Postimehe intervjuust töötervishoiuarsti Evelyn Aaviksooga selgub, et riigi 2009. aasta otsus lõpetada esimese kolme haiguspäeva hüvitamine lõi kõige valusamalt madalapalgalisi, kes hakkasid ka haigena tööl käima –  järsku hakati võtma ligi kaks korda vähem haiguspäevi kui varem. Aaviksoo sõnul ütlevad inimesed tagantjärele, et olid haiguse välja ravimata jätmise või taastumisaja puudumise tõttu palju kauem tõbised või et olid sel aastal rohkem haiged kui eelmisel aastal. «Inimene ei saanud võimaldada organismile taastumisaega,» rääkis Aaviksoo Postimehele. 

Arst näeb oma igapäevast tööd tehes, et on ettevõtteid, kus inimesed on kurnatud ja jäävadki kergemini haigeks, sellal kui teistes firmades on töökorraldus ja sisekliima nii mõistlik, et inimene ei kurna ennast liialt ära ja tal ei tekigi nii tihti vajadust haiguslehe järele.

Loe ka neid

Tagasi üles