Tasakaaluhäired vaevavad paljusid kuldsesse ikka jõudnud inimesi ning on üks peamisi kaebusi, mida neuroloogi vastuvõtul selja- ja peavalu kõrval kuulda võib.
Levinud kaebus, mida neuroloogid eakatelt selja- ja peavalu kõrval kuulevad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tasakaaluhäired halvendavad seeniori elukvaliteeti. «Kuid tasakaalu saab harjutustega parandada ja mida kõrgem vanus, seda tähtsamaks tasakaalutreening muutub,» ütleb võimlemistreener Reet Pool.
«Tasakaaluhäired on meie vanemaealiste seas laialt levinud probleem. Samas tasuks aga meeles pidada, et vaid 15 protsenti kõikidest tasakaaluhäiretest on tingitud muutustest ajus. 85 protsenti on tingitud hoopis muudest põhjustest,» selgitab võimlemistreener.
Tema sõnul jagunevad tasakaaluhäired suures plaanis kaheks: üks on silmaga nähtav tasakaaluhäire – inimene kõnnib vaarudes, nagu oleks liigselt alkoholi tarvitanud. Teist liiki tasakaaluhäired eksisteerivad vaid meie peas. «Nii näiteks tundub merehaiguse all kannatavale inimesele, et kogu maailm tema ümber kõigub,» märgib Reet Pool. Nimelt on tasakaalu säilitamises oma roll nii silmadel, kõrvadel kui ka kesknärvisüsteemil. Nägemismeele abil saame kohe infot, kus me muu maailma suhtes asume. Nägemismeele olulisusest tasakaalu säilitamisel võib saada aimu, kui püüda kinnisilmi ühel jalal seista.
Tasakaaluhäired ravimite tarvitamisest
Põhjuseid, miks pea ringi käib ja tasakaalutunnetus häirub, on palju. Üks kõige tavalisemaid on kõrge või liiga madal vererõhk, samuti sisekõrva talitluse häirumine, mis tähendab, et aju saab valeteateid sisekõrvas paiknevast tasakaaluelundist. Üks kõige tõsisemaid ja raskelt ravile alluvaid tasakaaluhäirete põhjustajaid on Ménière’i tõbi, tunnuseks rasked episoodilised peapööritushood, oksendamine, kuulmise nõrgenemine.
Tasakaaluhäired on ravimite üks kõige sagedasem kõrvaltoime. «Üks mu loengut kuulama tulnud inimene kurtis, et pooled ravimid, mida ta on sunnitud tarvitama, tekitavad tal tasakaaluhäireid,» selgitab Reet Pool. Tema sõnul võivad tasakaaluhäireid põhjustada rahustid või uinutid, antidepressandid, antihistamiinikumid. Ka teatavaid antibiootikume seostatakse sisekõrvakahjustuse tekkega.
«Mulle oli suur üllatus, et ka üks maksaravim võib põhjustada suuri tasakaaluhäireid, iiveldust, peapööritust. Lugege oma ravimite infolehti. Juba hoiatus «Pärast selle ravimi tarvitamist hoiduge kuue tunni jooksul autorooli istumast» on ohu märk. Igaüks, kellele tundub, et talle määratud ravimid põhjustavad tasakaaluhäireid, peaks arstiga nõu pidama asendusravimite leidmiseks.«
Peapööritust ja iiveldust võivad põhjustada ka äge keskkõrvapõletik ja kahjuks ka ärevushäired. Niisamuti aju vereringehäired.
Tasakaal sõltub väga palju visuaalsest informatsioonist ehk nägemisest – kui inimese silmad on suletud, siis tasakaalu näitajad halvenevad. Seega mõjutavad tasakaalu suuresti silmahaigused. Istuva töö tegijaile võib see aga tähendada ootamatut kukkumist tänaval. Nad ei muutu lihtsalt laisaks, neil taandarenevad ka tasakaalusüsteemile olulised närviühendused.
Tasakaaluhäiretesse ei tohiks suhtuda kergekäeliselt – küll need ise üle lähevad. Võimlemistreener teab, et komistamisi esineb kõigil inimestel igas vanuses. Kukkumised on raskemate tagajärgedega eriti vanemas eas, väga mitmetel põhjustel.
Esimene kukkumine suurendab järgmiste kukkumiste tõenäosust ja ka hirmu nende ees. Igal aastal komistab umbes kolmandik üle 65-aastasi ja pooled üle 75-aastased vanurid. Kukkumised päädivad pea 300 000 reieluupeakaela murruga aastas. Vanematel inimestel tähendab reieluupeakaela murd aga peamist traumast tingitud surma põhjust ja ühtlasi suurimat invaliidsuse põhjustajat.
Loe teemast pikemalt ajakirja 60+ jaanuarikuu numbrist!
