Vähk on teine peamine surmapõhjus läänemaades ning üle maailma sureb vähki iga kuues inimene. Kolmandik vähisurmadest omistatakse käitumuslikele ja elustiilifaktoritele.
Viis võimsat vähiennetajat, mida kohe oma toidulauale lisada
Maailma tervishoiueksperdid arvavad, et kuni 80 protsenti soole-, rinna-, ja eesnäärmevähkidest ning kolmandik teistest vähivormisest on põhjustatud ebatervislikust elustiilist ja toitumisest, vahendab Telegraph.
Kuigi vähki ennetavaid toite on mitmeid ja riski vähendab ka üleüldine puu- ja juurviljade tarbimine, siis need toidud on erilised oma koostisosade poolest.
Sibul ja küüslauk
Neid mõlemat võib lisada ükskõik millisesse soolasesse toitu. Allitsiin ja allüülsulfiidid on küüslaugus ja sibulas olevad aktiivsed koostisosad, mis muudab mõlemad vürtsikad taimed vähki ennetavaks. Koostisosad seovad mürgiseid kemikaale, et need saaks paremini kehast väljuda. Need väävliühendid käituvad kui ihukaitsjad vähkitekitava oksüdatsiooni ja vabade radikaalide vastu.
Tomatid
Tomatites sisaldub lükopeeni, millel on nähtud eesnäärmevähki ennetavat mõju. Täpsemalt ennetab lükopeen vabade radikaalide moodustumist ja DNA kahjustusi. Nende rahvaste hulgas, kes söövad rohkem tomatiroogi, on meestel palju madalam eesnäärme vähi risk. Tomatite kuumutamine, eriti oliiviõlis, suurendab lükopeeni sisaldust ja see imendub kergemini.
Eriti kasulik tomatipasta
Tomati söömine küpsetatult või tomatipastana on eriliselt kasulik, samuti on oluliselt suurem lükopeenisisaldus konservtomatitel, sest konservide jaoks korjatakse küpseid tomateid. Kontsentreeritud tomatipastas on väga suur lükopeenisisaldus (umbes 62 mg 100 g kohta).
Lükopeen on töödeldud ja kuumutatud toiduainetest, näiteks tomatimahlast, kergemini omastatav kui värsketest toiduainetest, sest kuumutamisel taimerakkude struktuurid lagunevad ja lükopeen vabaneb kromoplastidest. Tomatipastas on lükopeen neli korda omastatavam kui värsketes tomatites.
Marjad
Kõikides marjades on vähivastased molekulid, elaaghape (eriti vaarikates ja maasikates) ja antotsüaniid (taimne värvipigment näiteks mustikates). Mõlemad ained blokeerivad vähki levitavate valkude tegevust. Sarnaselt on proantotsüaniidid (jõhvikates) tugevad antioksüdandid, mis peatavad kasvajate arenemist.
Seened
Mitmed epistemoloogilised uuringud on leidnud, et regulaarne seente söömine vähendab vähki suremise riski. Just Jaapani seened, shiitake, maitake ja enokitake sisaldavad lentinaani, mis stimuleerib immuunsussüsteemi aktiivsust ja aeglustab kasvajate ja vähi kulgu. Samuti aitab lentinaan ergutada valgete vereliblede loomist ja aktiivsust.
Petersell
Levinud maitsetaim sisaldab apigeniini, polüfenooli, mis pärsib vähirakkude kasvu ja blokeerib angiogeneesi ehk uute veresoonte moodustumist, mis tekitab põletikku.