Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis selgitab, mida kujutab endast tervisetehnoloogia hindamine ja miks on see vajalik.
Vytenis Andriukaitis: teeme uuenduslikud tervishoiulahendused patsiendile kiiremini kättesaadavaks
2. veebruar 2018, 12:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elame põneval tervishoiualaste uuenduste ajastul. Täppisravimid ning uusimad meditsiiniseadmed ja -diagnostika võivad tervishoidu põhjalikult muuta ning pakkuda patsientidele tõhusaid lahendusi.
Uute tervisetehnoloogialahenduste sõltumatu, läbipaistev ja tõhus hindamine ehk tervisetehnoloogia hindamine (Health Technology Assessment) aitab eristada tõeliselt kasulikke uuenduslikke tehnoloogialahendusi sellistest, mis näivad head üksnes paberil või valdkonna messidel. Seepärast on komisjoni 31. jaanuaril vastu võetud ettepanek ELi kestliku koostöö kohta tervisetehnoloogia hindamisel ühtviisi kasulik nii patsientidele, liikmesriikide ametiasutustele kui ka tööstusharule.
ELi tasandil koostöö tervisetehnoloogia hindamisel võib olla patsientidele väga väärtuslik. Suurem hindamiste arv võib teha patsientidele kiiremini kättesaadavaks sellised uuenduslikud tervishoiuvahendid, nagu täppisravimid, vähivorme tuvastada võimaldavad vereanalüüsid ja muud meditsiinivaldkonna edusammud, millest viimasel ajal kuulnud oleme. See võib olla väga oluline, mõnikord lausa elu ja surma küsimus.
Komisjon on oma ettepanekuga loonud kliinilise ühishindamise raamistiku kahes valdkonnas: uued ravimid ja meditsiiniseadmed, sealhulgas in vitro diagnostikas kasutatavad seadmed. Sellisel ühishindamisel tuleb keskenduda kliinilisele kasule, mida uued tehnoloogialahendused olemasolevate tervisetehnoloogialahendustega võrreldes annavad. Liikmesriigid võivad tulemustest lähtuvalt määratleda lisaväärtuse riiklikul tasandil.
Suurem arv hindamisi võib teha patsientidele kiiremini kättesaadavaks sellised uuenduslikud tervishoiuvahendid, nagu täppisravimid, vähivorme tuvastada võimaldavad vereanalüüsid ja muud meditsiinivaldkonna edusammud, millest viimasel ajal kuulnud oleme.
See, kui palju patsiendid paljutõotavate uuenduslike tehnoloogialahenduste kiiremast kasutuselevõtust kasu saavad, sõltub muidugi riiklikest otsustest. Ent kui võtta arvesse, et ELi iga-aastastest tervishoiukuludest langeb ravimite arvele 220 miljardit eurot ja meditsiiniseadmete arvele 110 miljardit eurot ehk kokku veidi üle 25%, on liikmesriikide ametiasutustel selge huvi lähtuda hindamisest, millega tagatakse kulude kokkuhoid ja patsientide paremad ravitulemused.
Aitab hoiduda dubleerimisest
Liikmesriigid kulutavad tervishoiule keskmiselt 10% SKPst, seega võivad kulutõhusad uuenduslikud lahendused tõepoolest muuta tervishoiuteenuste pakkumise liikmesriikides tõhusamaks ja kestlikumaks.
ELi ühistegevust kliinilise hindamise valdkonnas hakkab korraldama tervisetehnoloogia hindamisega tegelev liikmesriikide koordineerimisrühm, millesse kuuluvad liikmesriikide ametiasutuste esindajad. ELi tasandil koostöö võimaldab liikmesriikidel hoiduda tegevuse dubleerimisest, koondada oskusteavet ja tõhustada ressursikasutust.
Komisjoni ettepanek on ühtaegu tasakaalustatud ja ambitsioonikas. Selles võetakse arvesse ravimisektori ja meditsiiniseadmete sektori eripära. Ettepanekuga nähakse ette järk-järguline lähenemisviis (määrust hakatakse liikmesriikides kohaldama kolm aastat pärast selle jõustumist ning sellele lisandub kolmeaastane üleminekuperiood), et anda liikmesriikide ametiasutustele ja tööstusharule piisavalt aega uue korraga kohanemiseks.
Ettepanek on jätk 20 aasta pikkusele vabatahtlikule valdkonnasisesele koostööle, mis muu hulgas hõlmab kogu ELis toimivat vabatahtlikku võrgustikku ja kolme järjestikust ühismeedet[1]. Nüüd on aeg teha järgmine samm ELi koostöö tugevdamiseks – seda toetab 87% avalikus konsultatsioonis osalenutest.
Mis on tervisetehnoloogia hindamine?
Tervisetehnoloogia hindamisel võetakse kokku teave konkreetse tervisetehnoloogialahendusega seotud meditsiiniliste, sotsiaalsete, majanduslike ja eetiliste küsimuste kohta. Seda tehakse süstemaatilisel, läbipaistval, erapooletul ja usaldusväärsel viisil. See aitab ELi riikidel tagada tervishoiuteenuste kättesaadavuse, kvaliteedi ja kestlikkuse.
Tervisetehnoloogia hindamisel vastatakse näiteks sellistele küsimustele:
- kas asjaomane ravim võimaldab konkreetset haigust paremini ravida?
- kas asjaomase uue skanneriga saab tõepoolest haigust paremini diagnoosida?
- kui suur on asjaomase ravimi või seadmega seotud kulu tervishoiusüsteemile?
Tervisetehnoloogia hindamise alase ühistegevuse neli sammast
- Kliiniline ühishindamine, mille puhul keskendutakse kõige uuenduslikumatele tervisetehnoloogialahendustele, mille võimalik mõju ELi patsientidele on suurim.
- Teaduslikud ühiskonsultatsioonid, mille käigus saavad tervisetehnoloogialahenduste väljatöötajad küsida tervisetehnoloogia hindamise asutustelt nõu selle kohta, milliseid andmeid ja tõendeid esitada.
- Tulevikuseire, millega tagatakse, et patsientide ja tervishoiusüsteemide jaoks kõige paljutõotavamad tervisetehnoloogialahendused tehakse varakult kindlaks ja neid käsitletakse ühistegevuse käigus.
- Vabatahtlik koostöö valdkondades, mida kohustuslik koostöö ei hõlma (nt kirurgilised protseduurid ja tervisetehnoloogialahenduste majanduslikud aspektid).
[1] Euroopa tervisetehnoloogia hindamise võrgustiku (EUnetHTA) ühismeetmed nr 1 (2010–2012), 2 (2012–2015) ja 3 (2016–2019): http://www.eunethta.eu/.