Peterburi jääkamaka ohver Milana – kaheksa aastat kannatusi ja väikseid võite (4)

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peavalud takistavad Milana Kaštanoval harjutuste tegemist.
Peavalud takistavad Milana Kaštanoval harjutuste tegemist. Foto: fontanka.ru

Kaheksa aastat tagasi tabas Peterburis õppinud  Milana Kaštanovat katuselt kukkunud jääkamakas, sest katust puhastanud töölised olid unustanud panna tänavale hoiatusmärgid. Arstide poolt lootusetuks juhtumiks tunnistatud tütre eest aastaid võidelnud vanemate visadus on vilja kandnud. 

«Tunnen end enam-vähem normaalselt,» rääkis Milana aeglaselt, hoolikalt sõnu valides Peterburi väljaandele Fontanka. «Praegu lõppes füsioteraapia ja ma saan puhata, ootan logopeedi. Naist vaevavad peavalud, mis segavad treenimist. Pikali olles pea ei valuta. «Tahan saada iseseisvaks, taas ise liikuda, ise endaga hakkama saada,» rääkis Milana.

Ta ei mäleta, mis juhtus kaheksa aasta eest. Naisel on meeles, et ta tuli Tallinnast Neevalinna ja astus ülikooli psühholoogiat õppima. Jalutas mööda talvist linna ja oli õnnelik. Tal oli kaaslane, kellega plaanis abielluda. Edasi mäletab ta vaid, et lebas kuskil ega suutnud silmi avada. Esimese sõna pärast õnnetust ütles naine peaaegu aasta hiljem. Saksamaal Kölni kliinikus küsis arst ta käest midagi inglise keeles, Milana sai temast aru ning suutis äkki vastata «Yes».

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles