Kuidas grippi ära tunda?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pexels

Gripp algab sageli järsku, higistamise ja külmavärinate, lihaste ja jäsemete valude, kurguvalu, köha ja enamasti kõrge palavikuga. Üldjuhul jääb gripihaige voodisse ega ole võimeline tegema oma tavapäraseid toimetusi, räägib Apotheka proviisor Kristiina Sepp.

Gripiviirused levivad peamiselt inimeselt inimesele, kui grippi põdev inimene köhib või aevastab. Nakkuse võib saada ka katsudes gripiviirusega nakatunud esemeid ning seejärel puudutades oma suud või nina. Enamik täiskasvanuid on nakkusohtlikud üks päev enne sümptomite tekkimist ja kuni viis päeva pärast haigestumist, ehk grippi on võimalik teistele edasi anda nii enne seda, kui haigestutakse, kui ka haiguse ajal.

Grippi haigestumine on üldiselt tõenäoline kui inimesel on üle 38 kraadine palavik (seejuures eakatel võib esineda ka madalam, 37,5 kraadine palavik), esineb kas köha, kurguvalu, ninakinnisust või nohu ning inimene tunneb kurnatust, peavalu, haiglast olekut, lihasvalu, higistab või tunneb külmavärinaid. Harva võivad esineda ka hingamisraskused või kõhulahtisus. Pärast raskemate sümptomite möödumist võib sageli järgneda üldise nõrkuse ja jõuetuse periood. Kuiv köha võib kesta mõnda aega.

Paljudel juhtudel paljunevad bakterid viirustest kahjustatud limaskestal, põhjustades tüsistusi, nagu nina kõrvalkoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit ja kopsupõletik. Eakatel, lastel ja teatud tervisehäiretega inimestel on gripi põdemisel risk saada tõsiseid tüsistusi suurem kui teistel. Tõeline gripp on suhteliselt haruldane võrreldes suure hulga levinud gripilaadsete infektsioonidega –

gripp on üldiselt palju ebameeldivam. Tüsistuste tekkele võib viidata jätkuv köha, püsiv kõrge palavik või ka näiteks valu rindkeres.

Kuidas grippi vältida ja haigestudes käituda?

Vaktsineerimine. Üks võimalus on vältida grippi haigestumist vaktsineerimise kaudu, tuleb aga teada, et vaktsiini 100% kaitsev toime tekib alles kahe nädala möödudes, aga gripp võib meid üles leida juba varem. Vaktsineerimine on eriti oluline riskigruppi kuuluvate inimeste puhul, 65-aastat ja vanemad või kroonilisi haigusi põdevad inimesed.

Suurem tähelepanu käte puhtusele! Käekotis, autos või mantli taskus võiks olemas olla desinfitseeriv antiseptiline vahend, millega saab näiteks pärast ühistranspordi kasutamist või poes käimist käed kiiresti puhastada. Eriti oluline on see gripipuhangute korral, kus nakatumise oht on kordi suurem kui tavapäraselt.

Väldi oma näo puudutamist. Pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel puudutatakse oma silmi, nina või suud.

Eeskujulik tervisekäitumine. Piisav uni, füüsiline aktiivsus, tervislik toitumine, piisav vedeliku tarbimine ja stressi kontrolli all hoidmine aitab immuunsüsteemil tugev olla.

Küünarnukk köhatades suu ette. Aevastades või köhatades tuleb viiruste mittelevimisele kindlasti kasuks kui suu ja nina katta varruka või paberrätiga. Kui aevastades panna suu ette avatud peopesa, jäävad bakterid käe külge ja levivad nõnda edasi kõigele, mida inimene katsub – ukselinkidele, telefonile ja kõigele muule – ning viiruse levik on enam kui tõenäoline.

Haiged püsigu kindlasti kodus. Grippi haigestumisel on oluline minna kohe koju, teavitada oma enesetundest mõnd lähedast ja vajadusel ka oma perearsti. Oluline on tegutsemiskiirus, et vältida võimalikke tüsistusi ja nakkusohtu lähedastele.

Ka ükski tööandja pole õnnelik ega tänulik, kui ühe tööle ilmuva haige tõttu kogu kollektiiv raskesti haigestub.

Haige lapsega jäägu koju tugevama tervisega lapsevanem. Haigeid väikelapsi vaktsineerimata vanavanemate hoida viia ei tohiks, sest eakatel ja teatud tervisehäiretega inimestel on gripi põdemisel risk saada tõsiseid tüsistusi oluliselt suurem kui teistel.

Võta arsti nõuandeid kuulda. Sõltuvalt tervislikust seisundist võib arst soovitada viirusevastaste preparaatide kasutamist. Viirusevastased ravimid võivad vähendada haiguse raskust ja kestvust. Ravitakse eeskätt riskirühma inimesi, kellel võivad suure tõenäosusega tekkida gripijärgsed tüsistused. Viirusevastased ravimid on retseptiravimid ja nende vajalikkuse üle otsustab perearst. Antibiootikumidest gripi korral abi ei ole, neid võib vaja minna vaid gripist tekkinud tüsistuste ravis.

Enneta. Apteegist leiab näiteks Humer stop virus ninasprei, mis isoleerib viiruseid ja aitab organismil neist vabaneda enne kui need jõuavad paljuneda.

Organismi aitavad tugevdada ka probiootikumid. Uudse tootena on apteegis näiteks Rinogermina bioloogilist barjääri moodustav ninapihusti, mida kasutatakse normaalse ninaõõne ja nina-neelu mikrofloora taastamiseks ja säilitamiseks. Ninapihusti aitab vähendada korduvat haigestumist ja kiirendada paranemist. Pihustit kasutatakse korduvate nina-neelu infektsioonide ennetamiseks nagu kõrvapõletik, nohu, ninakõrvalkoobaste põletik ja adenoidid. Toode sobib kasutamiseks alates 6. elukuust. Kuna toode sisaldab elusaid baktereid (Streptococcus salivarius 24SMBc, Streptococcus oralis 89a), peab seda hoidma külmkapis.

Organismi kaitsevõimet aitavad tugevdada kindlasti ka vitamiinid ja mineraalained – D-vitamiin, C-vitamiin, tsink, seleen.

Kuidas haigusnähtusid leevendada?

Gripinähtude leevendamiseks on oluline teada, kui kõrge on kehatemperatuur. Kindlasti peaks kodus olema korralik termomeeter. Kui haigusega kaasneb palavik 38 kraadi ja rohkem ning enesetunne on kehv, tuleb võtta palavikualandajat – esmajärjekorras paratsetamooli aga kui see ei aita, siis ibuprofeeni. Apteekides on saadaval erinevaid paratsetamooli sisaldavaid vees lahustuvaid segusid, millele kindlasti ei tohi muid paratsetamooli sisaldavaid preparaate lisaks võtta. Imikutele ja väikelastele sobivad küünlad või siirupid. Alla 38-kraadist palavikku ei ole alati vaja alandada, sest palavik on organismi kaitsereaktsioon haigusega võitlemisel.

Nohu korral aitab meresoolalahus taastada nina normaalse talitluse ja kergendab nina kaudu hingamist. Kui nina on kinni ja limaskest turses, peaks eelistama hüpertoonilist merevee lahust. Ägedama nohu korral on vajalik ka sekreedi vedeldamine ja nina limaskesta turse vähendamine. Väikelaste jaoks, kes veel nuusata ei oska, võiks kodus olla Rhinomeri ninaaspiraator, millega on ninast hea ettevaatlikult sekreeti eemaldada.

Äge nohu möödub enamasti suuremate tüsistusteta ja vajab sümptomeid leevendavat lähenemist. Siiski ei tohi nohusse hoolimatult suhtuda, kuna see võib viia sinusiidi, otiidi või bronhiidi tekkele, need seisundid vajavad kindlasti perearsti poole pöördumist.

Kurguvalu leevendamiseks sobivad erinevad kurgukommid ja imemistabletid, mis pehmendavad ja niisutavad limaskesta, vaigistavad valu, alandavad põletikku ja omavad antiseptilist toimet. Eriti head tagasisidet on apteegikülastajad andnud Larfasol astelpajuga pulgakommidele, millest on abi laste kurguvalu korral. Samuti on kiidetud Rinoquick aroomiplaastreid, mida kinnitatakse riietele ja mida võib kasutada kaheaastastel ja vanematel lastel ning täiskasvanutel. Plaaster aitab parandada hingamist ja leevendab ninakinnisuse ja eritisega kaasnevat ebamugavustunnet.

Köha korral on oluline tarbida palju vedelikku. Kinnise köhaga tasub kasutada abistavaid vahendeid röga lahtistamiseks, väikelastele, kes ei oska röga välja köhida, sobib rinnale määrimiseks hanerasvasalv, aga on ka teisi välispidiselt kasutatavaid salve, palsameid ja pulbreid. Samuti leevendab kehva enesetunnet inhalaatori kasutamine, mis aitab niisutada limaskesti ning veeldada sekreeti.

Copy
Tagasi üles