Päevast unisust hakati seostama Alzheimeri tõve tekkega

PM Tervis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Renaud Philippe/PantherMedia / Renaud Philippe

Alzheimeri tõbe on raske ennetada, sest selle tekkepõhjused on seni ebaselged ning ravigi napp. Viimastel aastatel on aga tõele aina lähemale jõutud ning leitud käitumismustreid, mis võivad mõjutada tõve teket. Äsja tegi grupp teadlasi selgeks, et üks neist võib olla ka päevane unisus.

Senised uuringudki on näidanud, et Alzheimeri tõve põdejaid kipub iseloomustama kehv uni, mis on ka loogiline, sest uneajal pühitakse ajust minema beeta-amüloidi ladestus, kirjutab Time. Valguliste beeta-amüloididrakkude rohkusega ajus ongi seostatud Alzheimeri tõve teket. Järelikult napi une korral võivad toimuda ajus muutused, mis viivadki raske haiguse tekkeni. Et seda aga kindlaks teha, viisid Mayo Clinic teadlased läbi pikaajalise uuringu, tuvastamaks unepuudusest tingitud võimalikke muutusi ajus.

Esmalt valiti välja 283 üle 70-aastast isikut, kellel polnud veel dementsuse tundemärke. Nad vastasid küsimustele oma uneharjumuste kohta ning nõustusid läbima seitsme aasta jooksul mitut aju-uuringut. Osalejate hulgast tunnistas 22 protsenti, et neil on probleeme päevase unisusega, mis annab märku sellest, et inimene magab öösel kehvasti.

Kui teadlased kõrvutasid nende ajuskaneeringuid, avastasid nad, et uneprobleemidega inimestel oli võrreldes esimese analüüsiga beeta-amüloidide arv ajus uuringu lõpuks märkimisväärselt suurenenud. Unisust kaevanud inimestel kippusid beeta-amüloidid ka kiiremini ajus ladestuma kui neil, kes uimasuse üle ei kurtnud. Lisaks oli amüloidide tase kõrgeim kahes teatud ajupiirkonnas, mida seostatakse samuti Alzheimeriga.

«Leidsime, et päevane unisus põhjustas eakatel suuremat amüloidide ladestust. Loodame, et inimesed saavad aru hea une olulisusest ajutöö heaks, sest see võib ära hoida amüloidide teket, mis on vastutavad Alzheimeri tekkeriski eest,» tõdes uuringut juhtinud radioloogiaprofessor Prashanthi Vemuri.

Kuigi uuringuga üritati tabada, kuidas ja mis ajaga amüloidide tase ajus muutub ning kas see on seotud unega, ei ole seni selget vastust, kas amüloidide ladestuse tingivad uneprobleemid või tekivad unehäired alles seejärel, kui amüloidide tase on juba ajus suurenenud. Teadlased on asunud sedagi uurima. Hetkel on aga ilmselge see, et hea uni hoiab aju aktiivse ja tervena.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles