Vähiravifond selgitab: me ei tee abivajajatel vahet nende rahakoti põhjal

See, et inimene on teiste arvates näiliselt heal järjel, ei tähenda, et tema abipalve oleks võlts.

FOTO: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Kuigi vähiravifond abistab alatasa abivajajaid, ei ole tingimata välistatud, et mõne inimese avalik abipalve võib üldsuses tekitada kahtlusi – kas tal siis oma vahenditest ei piisa?

Vähiravifondi «Kingitud elu» juhataja Toivo Tänavsuu kinnitusel korraldatakse avalikke ja personaalseid annetuste kogumise kampaaniaid nende vähihaigete puhul, kes on fondi poole pöördunud ning nõus oma võitlust avalikkusega jagama.

«Abivajaja nõusolek avaliku kampaaniaga ei ole reeglina toetuse andmise eeltingimus, aga see võimaldab meil lihtsamini selle inimese raviks vajalikke vahendeid kokku koguda. See nõusolek on justkui patsiendi toetus fondile,» selgitas ta.

Iga abivajaja puhul selgitatakse ka välja maksimaalne talle jõukohane omaosalus. Tänavsuu nentis, et kuna vähk võib ühtmoodi nurka suruda nii vaese kui ka rikka, siis kindlasti fond abipalujatel nende rahakoti põhjal vahet ei tee. Kui inimene on teinud fondile abitaotluse, siis on ka loogiline eeldada, et järelikult vajab ta abi.

«Omaosalus võib sõltuda patsiendi võimalustest, ravi maksumusest, vajaliku ravimi tõhususest, vabade vahendite seisust fondist jm nüanssidest. Seda hindab ja kaalutleb fondi nõukogu iga taotleja puhul personaalselt, selgeid reegleid pole,» rääkis Tänavsuu.

Fond on senise tegevuse jooksul toetanud ligi 300 inimest, kelle seas on nii rikkaid kui ka vaeseid. «Keegi ei ole jäänud viimase õlekõrreta ja me ei ole pidanud kordagi valima kahe patsiendi vahel: üks saab toetuse, teine ei saa. Etteheiteid selle kohta, et rikastele annetusi kogume, ei ole me varem saanud,» nentis Tänavsuu.

Tagasi üles