Ravita jäänud laps suri aidsi (4)

Tiina Kaukvere
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justkui nähtamatu - AIDSi surnud tüdruku juhtum paneb küsima, kuidas jäi lapse haigus märkamatuks ning kes selle eest vastutab. Illustratiivne foto.
Justkui nähtamatu - AIDSi surnud tüdruku juhtum paneb küsima, kuidas jäi lapse haigus märkamatuks ning kes selle eest vastutab. Illustratiivne foto. Foto: Panther Media/Scanpix

Tallinna lastehaiglasse sattus aasta algul põhikooliealine laps, kelle raskele seisundile ei osanud arstid esiti põhjust leida. Uuringutest selgus šokina, et väikesel tüdrukul on lõppfaasis HIV ehk aids, millesse ta arstide pingutustest hoolimata haiglas suri. Oli liiga hilja.

Traagiline lugu võib raputada meie riiklikke süsteeme, sest HIV positiivse lapse korralik ravi kinkinuks tänaseks elust lahkunud tüdrukule ilmselt pika elu.

Postimehele teadaolevalt sattus korralikus peres kasvanud tüdruk haiglasse ootamatu, kuid püsiva lihasenõrkusega. Nende sümptomite käes oli ta kannatanud juba kauem, ajapikku need aina süvenesid.

Ilma ravita võib HI-viirusega elada keskmiselt kümmekond aastat. Infektsiooni lõppfaas ehk aids kestab keskmiselt paar aastat ja lõpeb ravi saamata surmaga.

Tüdrukule haiglas tehtud kompuuteruuring näitas tema peas kummalisi koldeid, mistõttu kahtlustasid arstid algul kasvajat. Korduvate arutelude ja analüüside käigus jõuti selgusele, et lapsel on HI-viirus, mis on jõudnud viimasesse staadiumisse.

Elu kaotanud tüdruk elas kasuperes, ta oli juba väiksena lapsendatud. Nüüd tegeldakse küsimusega, kas vanemad olid lapse haigusest teadlikud, ning kui olid, siis miks polnud laps ravi saanud. 

«See on äärmiselt keeruline ja kahetsusväärne juhtum, mida mul arstina ei ole õigus avalikkusele kommenteerida,» sõnas Eesti Lastearstide Seltsi president Ülle Einberg, kes on juhtunuga hästi kursis.

«Tahan rõhutada, et iga kroonilist haigust põdev laps peaks käima regulaarselt arstlikus kontrollis. Paljude haiguste puhul on selleks välja töötatud ravi- ja jälgimisjuhised. Pere ja raviarsti hea koostöö, pidev suhtlemine ja vastastikune mõistmine on raviprotsessi üliolulised komponendid,» rääkis ta.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles