Uuring: suur omaosalus jätab väikse palgaga eestimaalase vajalikust teenusest ilma

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Omaosalus tekitab suurimaid probleeme hambaravis.

FOTO: Ishay Botbol/PantherMedia / Ishay Botbol

Eestis on omaosalus umbes viiendik tervishoiukuludest, mis on üle EL keskmise. Enim panustavad inimesed retsepti- ja käsimüügiravimitesse ning hambaravisse, ent on palju neidki, kes vajalikku teenust endale lihtsalt lubada ei saa.

Inimese sissetulek mõjutab oluliselt tema juurdepääsu tervishoiuteenustele ja ravimitele, seda nii inimeste endi hinnangul kui haigekassa andmetele tuginedes, selgus sotsiaalministeeriumi tellitud uuringust (2014).

Madalama sissetulekuga inimesed hindasid tervishoiuteenuseid vähem kättesaadavaks kui kõrgema sissetulekuga inimesed, kes omakorda leidsid, et abi jääb sageli kättesaamatuks pikkade ravijärjekordade tõttu. Maapiirkondades elavad inimesed tõid takistusena juurdepääsul tervishoiuteenustele välja ka transpordiprobleemid.

«Teenuste puhul, kus inimeste omaosalus puudub või on väike, nagu haiglaravi või erakorraline abi, sissetulekutega seotud ebavõrdsus puudub. Samas nende teenuste puhul, kus inimeste omaosalus on suur, nagu hambaravi, tekib ebavõrdsus teenuse kasutamises,» ütles Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi analüütik Andres Võrk Riigikogu sotsiaalkomisjoni arutelul. 

Analüüsist selgus, et vaeseim viiendik Eesti leibkondadest kulutab 16 korda vähem hambaravile, kui rikkaim viiendik ning 3,3 korda vähem ravimitele. Aasta jooksul jäi rahalistel põhjustel hambaarsti juures käimata 284 661 inimesel.  

Analüüsi tulemused näitasid, et kõrgema sissetulekuga inimesed kulutasid enam ravimitele ja kasutasid enam päevaravi, perearsti, füsioterapeudi, eriarsti ja hambaravi teenuseid. Perearstiabi ja ravimite kasutamise seos sissetulekuga oli oluliselt väiksem.

Kasvav probleem on järjekorrad

Praeguseks ütles iga seitsmes inimene, et järjekorra tõttu jäi tal arsti juures käimata, aasta jooksul teeb see 154 891 inimest. Järjekordade üle kurtsid enim jõukamad ja linnapiirkondades elavad inimesed.

Transpordiprobleem puudutab kõige enam maal elavaid inimesi. Võrk näeb lahendust transpordi kompenseerimises. Sotsiaaldemograafiline rühm, kellel on kõige suurem probleem, on töövõimetuspensionär. «60 protsenti töövõimetuspensionäridest ütlesid, et neil takistavad hambaravi kasutamist rahalised probleemid. Kõige rohkem rahul on õppivad inimesed, kellel on tagatud ravikindlustus,» rääkis Võrk. 

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski  sõnul on üheks suureks probleemiks see, et suur osa elanikkonnast on ravikindlustamata. Tema sõnul on meie solidaarse tervishoiusüsteemi suurim mureoht need 80 000 inimest, kes on hetkel ilma ravikindlustuseta.

Probleemiga tegeletakse ministri sõnul samm-sammult ning kindlustatakse tervishoiuteenused väikeste gruppide kaupa, näiteks on tervisekindlustuse saanud ajateenijad, kes on teenistuse lõppemise ja kooli astumise vahelisel perioodil, samuti mungad ja nunnad. «Õigus oma tervise kaitsele on üks inimese põhiõigustest, seetõttu peab kõigile inimestele olema tagatud võrdne ligipääs just neile vajalikule abile, sõltumata nende majanduslikest võimalustest või sotsiaalsest staatusest,» sõnas Ossinovski.

Eelmisel aastal jõustunud täiskasvanute hambaravihüvitis ja täiendav ravimihüvitis on aidanud oluliselt parandada inimeste juurdepääsu hambaravile ja ravimitele, rääkis minister. «Lisaks suuname viie aasta jooksul tervishoidu täiendavalt üle 300 miljoni euro, mis lühendab ravijärjekordi ja parandab ravi kättesaadavust. Siiski need on vaid esimesed sammud kõigile inimestele vajalike terviseteenuste võimaldamisel,» nentis Ossinovski. 

Omaosalus on Eestis jõudmas maksimaalse piirini

  • 2016. aastal oli inimeste omaosalus tervishoiu kogukuludest 23%. 2010. aastal oli see näitaja 22%.
  • Viimastel aastatel on omaosalus Eestis mõnevõrra suurenenud ning on jõudmas rahvastiku tervise arengukavas eesmärgina seatud maksimaalse 25% piirini.
  • WHO hinnangul tuleb hinnata omaosaluspoliitika toimivust, kui see moodustab enam kui 15% tervishoiu kogukuludest, et välistada olukorda, kus see põhjustab inimestele suurt rahalist koormust või on piiranguks, mille tõttu inimene ei saa vajaminevat abi.
  • WHO analüüsi andmeil on 4.4% Eesti leibkondadest suurte tervishoiukulude tõttu risk sattuda majandusraskustesse.

Raportis kasutatakse andmeallikana Eesti Terviseuuringu 2014 küsitlusandmeid, millele on juurde seotud Eesti Haigekassa ja Eesti Maksu- ja Tolliameti registriandmetest informatsioon tervishoiuteenuste kasutamise ja leibkonda kuuluvate inimeste sissetulekute kohta. Terviseuuringu küsitluse puhul on tegemist inimeste subjektiivsete hinnangutega arstiabi, hambaraviteenuste, vaimse tervise teenuste ja ravimite kättesaadavuse kohta.

Tagasi üles