Tromboosi 7 salakavalat sümptomit, mida pead teadma

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Veenilaiendid on pindmise tromboosi üks riskitegur.

FOTO: Inna Talan/PantherMedia / Inna Talan

Tromboos tekib siis, kui tavapäraselt vedel ja ringlev veri hüübib, pakseneb ning muutub želatiinitaoliseks, moodustades klombi. Osa vereklompe lahustub iseenesest, püsivad ja suuremad võivad saada aga tervisele saatuslikuks.

Tromboosi soodustavad pärilikkus, vähene liikumine ja ülekaal, mistõttu tasub nende riskide olemasolul ka trombide tekkest kindlasti teadlik olla. Tromboosi on peamiselt kaht tüüpi – venoosne, mil tromb tekib veenis ning arteriaalne, mil tromb tekib arteris.

Portaal Reader’s Digest avaldab, millised kestvad sümptomid võivad viidata tromboosile.

Jalakrambid. Inimesed, kel on olnud jalas tromb, võrdlevad seda tunnet tavaliste jalakrampidega. Pidev krambitamine võib viidata sellele, et tromb on moodustunud lihaste ja luude vahel asetsevates veenides. Seda ei saa ignoreerida, sest see võib mööda veresooni liikuda kopsuni ning siis on tagajärjed juba kurvemad.

Kihelus jäsemes. Sage kihelus- või kipitustunne kindlas kohas on üks tavapärasemaid tromboosi sümptomeid. Kui kaasnevad ka muud riskifaktorid nagu näiteks kõrge vererõhk, peaks kiheluse esinemisele eriti tähelepanu pöörama.

Kahvatu või punakaslilla nahk. Veretromb häirib normaalset vereringet, mis võib tipneda sellega, et nahk (tihtipeale jalgadel) muutub kahvatusiniseks või punakaslillaks. Kui märkad jäsemel sellist korrapäratut värvuse muutust, mida ei saa seostada näiteks kukkumisega, võib seegi olla tromboosi sümptom.

Temperatuuri erinevused. Veel üheks tromboosi sümptomiks on temperatuuri erinevus kohtades, kus trombi kahtlustatakse. Seega võid seal puudutades tunda nii sooja kui ka jahedamat nahka. Nii nagu nahavärvi muutumine, on ka temperatuuri kõikumine põhjustatud sellest, et normaalne vereringe on häirunud.  

Seljavalu. See on küll üsna universaalne sümptom, ent riskitegurite puhul tasuks ka kestvat seljavalu tähele panna, juhul kui sellele muud seletust ei leidu. Nimelt võib seljavalu viidata sellele, et vereklomp esineb vaagnapiirkonnas või õõnesveenis, mis on üks suurimaid veene alakõhus. Ka sellist tüüpi tromboos osutub väga ohtlikuks, kui see ravimata jääb.

Ülemäärane higistamine. Kui esinevad ka muud tromboosi sümptomid ja riskitegurid, võib ka liigne higistamine olla tegur, mida ei tohiks ignoreerida. See võib viidata trombile kopsus või südame lähistel, mis vajab kiiret tähelepanu.

Õhupuudustunne. Sportimisel kaua kestev või ka äkitselt tekkiv õhupuudus on kopsu trombemboolia märk, mis viitab vereklombile kopsus. Ka see võib paraku tekitada eluohtliku elukorra.

MTÜ Tromboosiühing nimetab tromboosi riskiteguritena:

  • Vanaduse
  • Vähese liikumise või liikumatuse pika aja vältel
  • Varasemad trombid
  • Varasema infarkti või insuldi
  • Pereliikmel esinenud tromboosi
  • Vähktõve
  • Kombineeritud rasedusvastaste pillide kasutamise või hormoonasendusravi
  • Trombofiilia – haiguse, mis põhjustab vere liigse hüübimise
  • Kõrgenenud vererõhu
  • Kõrge kolesterooli taseme
  • Raseduse
  • Suitsetamise
  • Ebatervislikud toitumisharjumused
  • Ülekaalulisuse
  • Operatsiooni keha alaosas
  • Varikoossed veenilaiendid.

Kolm peamist tromboosi põhjust on aeglane verevool, liigne verehüübivus ning veresoone seina kahjustus. Mõnel juhul võib tromboos tekkida kolme faktori üheaegsel olemasolul.

Kui veenisisest trombi ei ravita, võib tekkida kopsu trombemboolia - jala veenides tekkinud hüüve võib liikuda mööda veresooni kopsu. Kui arteriaalse tromboosi korral väheneb südamelihast verega varustavas arteris verevool oluliselt või lakkab, tekib südamelihase infarkt.

Tagasi üles