Onkoloog vastab: miks tekib vähk?

Kaugelearenenud melanoomi ravis on efektiivne immuunravi. Foto: Fabrice Michaudeau/PantherMedia/Scanpix

Eestis avastatakse ennetatavaid vähkkasvajaid väga hilja, kui ravi enam häid tulemusi ei anna. Onkoloog soovitab lasta end igal võimalusel kontrollida.

Kristiina Ojamaa Foto: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Vähiskriiningul osalemine ja tervislike eluviiside järgmine on parim viis hoiduda vähist, kinnitab Ida-Tallinna Keskhaigla Onkoloogiakeskuse juhataja Kristiina Ojamaa.

Miks vähk üldse tekib?

Seda tahaksid kõik teada. Mõnel juhul saame mingeid seoseid tõmmata, näiteks emakakaelavähki saab seostada HPV viirusega. Samas on palju kasvajaid, mille puhul ei ole teada, miks see tekib – teame, et vähi tekitab geneetiline muutus rakkudes, mille tõttu rakud ei täida enam oma funktsioone. Näiteks maovähi puhul tekivad maovähi rakud mao limaskestas ja  nad ei täida enam oma funktsiooni, vaid hakkavad pidurdamatult paljunema ning levivad edasi siiretena üle keha erinevatesse organitesse.

Miks nad tekivad ja kas vohamise käivitumiseks on vaja ühte või mitut geneetilist muutust, ei osata täna öelda. Mõned uuringud on näidanud, et neid muutusi ei olegi väga palju vaja – piisab ühest kuni kümneni, et vähk hakkaks tekkima. Enamasti tabab vähk inimesi vanemas eas, sest mida pikem on elu, seda enam on kokku puututud teguritega, mis võivad muuta geneetikat.

Paljud mõtlevad, et vähi põhjustab midagi nende minevikust: nende käitumine või halvad mõtted. Kui on vähidiagnoos, siis ei saa mõelda sellest, mis oli – tuleb tegutseda ja kontsentreeruda terveks saamisele.

Millised on täna vähi ravivõimalused?

Kuna inimesed elavad üha vanemaks, siis vähi-teema muutub üha sagedasemaks. Samas on ravivõimalused ka laiemad. Iga arst, kellega inimene kokku puutub, teab üht-teist vähist ja võiks ka iga kord kaaluda, kas patsiendi kaebused võivad viidata kasvajale.

Väga oluline on ennetus: mammograafia tegeleb rinnavähiennetusega, günekoloogid emakakaelavähiga, gastroenteroloogid jämesoolevähiga ja kõik saab alguse perearstidest. See kõlab keeruliselt, aga tegelikult on teostatav ja kõigil arstidel on juhendid olemas.

Põhilised raviviisid on jäänud samaks – kirurgiline, kiiritus ja suure hooga arenev süsteemne ravi, millega me tegeleme Ida-Tallinna Keskhaiglas. See tähendab, et me kõigepealt vaatame, milline on kasvaja, uurime selle põhjalikult läbi, leiame vajalikud sihtmärgid ja vastavalt sellele valime kõige efektiivsema ravi.

Melanoomiga seoses on meile jõudnud ka immuunravi, mida kasutame kaugelearenenud melanoomi puhul. Selle ravi tulemused on väga head, neljast inimesest üks elas selle raviga väga kaua ja mõnel (kas võiks kasutada sõna «paljudel») ei tule mitmeid aastaid see haigus tagasi. Uued ravivõimalused annavad palju lootust.

Miks on nii, et mõnel areneb haigus kiirelt, mõnel mitte? Kuidas saab inimene end ise aidata?

Vähivormid on väga erinevad ja arenevad eri inimestel eri kiirusega. Inimestel on sageli kaasuvad haigused, allergiad ravimitele või muud eripärad, mis mõjutavad nii haiguse kulgemist kui ka ravi, mis on alati individuaalne.

Inimene saab end ise alati aidata. Selles ei ole midagi keerulist, me kõik teame, mida teha: suitsetamine maha jätta, alkoholi ei peaks tarbima, tuleks liikuda iga päev vähemalt pool tundi ning toituda tasakaalukalt, sest organism vajab - haiguse ajal eriti - kõiki toitaineid.

Varajases staadiumis ei anna paljud vähid endast selgelt märku. Alati aitab skriining nende vähivormide puhul, mida annab vara avastada: soolevähk, rinnavähk ja emakakaelavähk.

Kahjuks paistab Eestis maailmas silma sellega, et ennetatavaid vähke avastatakse meil väga hilja: palju on hilises staadiumis vähki, mille puhul ei anna ravi enam nii häid tulemusi. Kui käia ennetuses ja leida kasvaja varakult, siis on ka ravitulemus väga hea. Kahjuks meie inimesed ei jõua skriiningule. Panen kõigile südamele end lasta kontrollida, iga inimese tervis on tema enese kätes.