/nginx/o/2018/04/27/7811316t1ha202.jpg)
Uuring seostab dementsuseriski suurenemist mõnede ravimite pikaajalise kasutamisega, millega ravitakse näiteks depressiooni, põieprobleeme või Parkonsoni tõve.
Mõningaid retseptiravimeid seostati suures uuringus dementsuse riskiga (1)
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
27. aprill 2018, 12:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
East Angelia uurijad Inglismaal leidsid rohkem dementsuse juhtumeid patsientidel, kellele oli välja kirjutatud suurel hulgal teatud tüüpi antikoliinergilisi ravimeid. Ekspertide sõnul ei tähenda see, et patsiendid peaksid ravimi võtmise lõpetama, sest sellest tulev kasu kaalub üles riskid, vahendab BBC.
Antikoliinergilised ravimid blokeerivad atsetüülkoliini, keemilist sõnumikandjat, mis edastab närvisüsteemis infot. Mõned neist on saadaval vaid retseptiravimitena ning neid kasutatakse näiteks depressiooni, põieprobleemide või Parkinsoni tõve ravis. Uuringus ei leitud, et risk suureneks teiste antikoliinergiliste ravimite võtmisega, millega ravitakse näiteks allergiat, merehaigust ja kõhukrampe.
Uuring vaatas 40 770 patsiendi andmeid, kes olid vanuses 65–99 ning kellel oli diagnoositud Alzheimeri tõvi 2006.–2015. aastal ning võrdles neid 283 933 dementsuse diagnoosiga inimesega. Uuringus analüüsiti 27 miljonit ravimiretsepti.
Teadlaste sõnul on kõige olulisem mitte paanikasse sattuda ning ravimi võtmist lõpetada. Retseptiravimite võtmata jätmisel võivad olla tõsised tagajärjed.
Alzheimeri ühingu juhataja sõnul on antikoliinergilistest ravimitest tuleneb dementsuse risk võrreldes elustiili mõjuga väike. Ekspertide sõnul ei ole samuti teada, mis ravimite ja dementsuse vahelise seose lõi. «On võimalik, et nende preparaatidega ravitakse kõige varasemaid Alzheimeriga seotud sümptomeid, nagu tujulangus ja kuseteede häired,» sõnas Londoni ülikooli psühhiaatriaprofessor Rob Howard.