Millised tegurid soodustavad Onu Bella põetud eesnäärmevähi teket?

Vanemas eas on väga oluline oma tervisel silma peal hoida ja teha vajadusel kontrollteste.

FOTO: Panther Media / Scanpix / Arne Trautmann

Eesnäärmevähi peamised riskitegurid on perekondlik soodumus ja vanus üle 60 eluaasta, kuna haigestumine on kõige sagedasem 55–74-aastaste meeste seas.

Tartu Ülikooli kliinikumi info kohasel on võimalikud soodustavad tegurid ka keskkonnasaaste mõju, rasvarikas toit, eesnäärme põletikulised haigused, näiteks krooniline prostatiit ning vananemisega seotud muutused ja haiguslikud hormonaalsed muutused.

Eesnäärmevähk on üks sagedasemaid vähkkasvajaid ja vanuse lisandudes haigestumus suureneb, kirjutab Kliinik.ee. «Eesnäärmevähk on olnud viimaste aastate jooksul suure tähelepanu all seoses kõrge haigestumuse ja suremusega Euroopas ning Eestis,» rääkis Ida-Tallinna keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja dr Martin Kivi varem Postimehe terviseportaalile. Arsti hinnangul otsitakse praegu aktiivselt põhjust, miks haigust nii palju esineb – ühel mehel kuuest diagnoositakse elu jooksul eesnäärmevähk. 

Raske varakult avastada

Vähi varane avastamine sõltub kasvaja esmaste haigusnähtude tundmisest, kasvajale viitavate haigusnähtude esinemisel kohe arstile pöördumisest ning küllaldastest uuringutest haigusnähtude põhjuste selgitamisel. Oluline on teada, et enne ravi alustamist tuleb alati selgitada haigusnähtude põhjus. Haiguse diagnoosimine ja ravimine omal käel põhjustab kasvajate korral olulise ajakao ja raskendab tervistava ravi läbiviimist.

Varases arengujärgus eesnäärmevähi spetsiifilised kaebused puuduvad. Eesnäärmevähi õigeaegne avastamine on võimalik vaevusteta meeste eesnäärme kontrollimisel. Kasvaja avastamiseks kasutatakse üht või mitut eesnäärme uurimise meetodit. Arstile tuleks pöörduda ka eesnäärme-vaevuste esinemisel. Vaevuste põhjuseks on enamasti eesnäärme healoomuline suurenemine, kuid vähi võimaluse saab välistada vaid uuringutega.

Urineerimisraskused avalduvad siis, kui kasvaja ahendab kusitit või kusepõiekaela. Et kasvaja areneb sageli (70 protsendil) näärme äärmistes osades, tekivad kaebused alles kasvaja hilisemas arengujärgus.

Hilisemas kasvaja arengustaadiumis võib esineda spermas verd või esineb püsiv valu vaagnas, mis on tingitud kasvaja sissekasvust vaagna luudesse ja närvidesse. Kui  esinevad sellised haigusnähud, tuleb pöörduda kindlasti oma perearsti poole, kes määrab PSA analüüsi ning vajadusel suunab edasisele kontrollile uroloogi juurde.

Tänapäeval toimiv ravi

Ida-Tallinna keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja sõnul on eesnäärmevähi ravi tänapäeval väga efektiivne, kasutatakse radikaalse ravi võimalusi: radikaalset eesnäärme eemaldamist, radikaalset kiiritusravi või nende kahe kombinatsiooni. Kaugele arenenud kasvaja puhul ka hormoonteraapiat, keemiaravi ja uuemaid ravimeid, mis pidurdavad haiguse arengut ja aitavad haige elu pikendada.

«Iga radikaalne eesnäärmevähi ravi mõjutab alati suuremal või vähemal määral elukvaliteeti,» lausus dr Kivi. Tema sõnul on kõige sagedasemad tüsistused peale kirurgilist ravi uriinipidamise- ja erektsioonihäired. Kiiritusravi järel aga erektsiooni- ja kusemishäired, uriinipidamatus ja pärasoole funktsiooni häired.

Arst rõhutas, et kui vähil on keskmine või kõrge haiguse levimise risk, tuleb arstil arutada patsiendiga individuaalselt kõiki ravivõimalusi ja selgitada välja võimalikud tüsistused. «Loobuda ravist võimalikke tüsistusi kartes ei ole hea alternatiiv, sest tegemist on tõsise haigusega, millest ei ole võimalik ilma ravita paraneda,» ütles arst. Ta lisas, et viimase kümnendi jooksul on kirurgilised võtted ja kiiritusravi meetodid väga palju täiustunud ning tõsiseid tüsistusi, mis halvendavad tugevalt patsiendi elukvaliteeti, esineb harva.