/nginx/o/2018/05/04/7823937t1h9adf.jpg)
Ootamatult tekkinud insult võib inimese kogu eluks invaliidistada. Insuldi sümptomid võivad inimestel erineda, ent põhjus on ikkagi sama ning paljud insuldi kogemusedki sarnased.
Oluline teada: millise tunde tekitab kehas insult?
6. mai 2018, 20:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Insult tekib kas aju veresoone sulgumisest (isheemiline insult) või lõhkemisest (hemorraagiline insult), kirjutab MedicalNewsToday. Eristatakse ka mööduvat transitoorset isheemilist atakki (TIA), mida kutsutakse miniinsuldiks. Miniinsuldi sümptomid on samad, ent kestavad paarist minutist paari tunnini, inimene vaevu märkab neid. Kuna eri aju osad vastutavad erinevate keha funktsioonide eest, võib insult mõjutada peaaegu iga kehaosa toimimist. Insulti ette ennustada ei saa, võimalik on teha vaid samme selle ennetamiseks.
Insuldi sümptomid on sagedamini järgnevad:
- Probleemid rääkimisega või teistest arusaamisega;
- Tuimus, nõrkus või surisemine ühes näopooles või terves ühes kehapooles;
- Raskused kõndimisel ja tasakaalu hoidmisel;
- Nägemisraskused;
- Terav (pea)valu;
- Uimasus;
- Neelamisraskused.
Neist sümptomitest võib vaid peavalu põhjustada tugevat valu. Nii mõnedki inimesed elavad insuldi üle ilma igasuguse muu valuta. Kui inimene pole kindel, kas temaga on midagi valesti, siis võibki juhtuda, et ta lihtsalt ignoreerib sümptomeid. Samas on insuldi puhul kiire reageerimine ülioluline, mistõttu tuleb sümptomeid teada ja osata neid ära tunda. Kui inimene ei suuda välja öelda tervet lauset, käsi korraga üles tõsta ega mõlemat suunurka tõstes naeratada, tuleb kutsuda kiirabi. Insuldi saanu ei tohiks kindlasti ise autoga sõita, sest sümptomid võivad kiiresti halvemaks minna.
Insuldi saamist on värvikalt kirjeldanud neuroanatoomia teadlane Jill Bolte Taylor, kes koges seda 1996. aastal. Ta rääkis sellest järgnevalt:
«Nelja tunni jooksul kogesin, kuidas mu aju kaotas täielikult võime kogu infot töödelda. Tol hommikul ei saanud ma kõndida, rääkida, lugeda, kirjutada ega oma elu meenutada – muutusin justkui tagasi imikuks. Hommikul ärkasin terava valuga vasaku silma taga, mis võttis mu haardesse, vabastas ja võttis jälle haardesse. Mulle on valu võõras, mistõttu mõtlesin, et hakkan lihtsalt päevaga pihta. Hakkasin trenažööril treenima ja taipasin, et mu käed näevad välja nagu primitiivsed kämblad, mis üritavad käepidemest haarata. Vaatasin oma keha ja mõtlesin, et küll see näeb kummaline välja. Mu teadvus oli normaalsest reaalsustajust nagu eemale pühitud, justkui ma polekski inimene, kes parajasti trenažööril treenib. Kuna peavalu läks hullemaks, astusin trenažöörilt maha ning avastasin, et iga mu liigutus on aeglustunud ja jäik. Valmistusin duši alla minema, seisin vannitoas ning kuulsin iseenda sees dialoogi, et ühed lihased peavad nüüd kokku tõmbuma, teised lõdvestuma jne. Kaotasin tasakaalu ega tajunud enam, mis mõõtmetes ja kus ma olen. Küsisin endalt, mis toimub, ja sel hetkel lülitusid mõtted mu peas välja, nagu keegi oleks nuppu vajutanud. Tundsin energiat endast üle tulvavat ega tajunud enam oma keha piire. Siis aga tulid mõtted pähe tagasi ning häirekell hakkas tööle, et mul on probleem.»
Taylor suutis suure vaevaga helistada oma töökaaslasele, võrreldes numbreid tema visiitkaardil numbritega telefoniekraanil ning üritades meelde jätta, millist numbrit ta juba valinud oli. Telefonitoru võtnud kolleegi kõne kõlas tema sõnul nagu lõbus koeraurin ning samamoodi kuulis ta iseend vastavat. Naine oli suuteline mõistma, et ta ei saa aru teise inimese kõnest ega suuda ise rääkida. Õnneks saatis kolleeg tema koju telefonikõne järgselt siiski abi.
Insult mõjutab inimesi erinevalt, oma osa on ka sellel, kui mahukas on insuldi taastusravi. Näiteks osa inimesi kogeb insuldijärgselt mõõdukat väsimust või koordinatsioonihäireid. Siiski leidub palju neid, kes peavad ka uuesti kõndima või rääkima õppima. Arvatakse, et hinnanguliselt kolmandikul insuldi saanutest esineb edaspidi nägemisprobleeme, sealjuures osalist või täielikku nägemiskaotust. Tihti esineb ka neelamishäiret, halvatust, vähenenud kontrolli oma lihaste üle ning lihaskrampe.
Vaimse tervise poole pealt võib insuldi saanul tekkida depressioon, ärevus, abituse ja haavatavuse tunne või frustratsioon. Need tunded sõltuvad jällegi inimese isiksusest ning insuldi tagajärgede raskusest. Võimalusel aitab olukorda leevendada kindlasti pere ja sõprade emotsionaalne tugi ning neist tunnetest rääkimine, vajadusel ka spetsialisti kaasamine.