Dr Margus Punab: suurim probleem ei ole üks pervert, vaid tuhanded manipuleeritavad inimesed

Margus Punab.

FOTO: SANDER ILVEST / PM/SCANPIX BALTICS

Meestearst Margus Punab arutleb Mangi ahistamisskandaali valguses alternatiivmeditsiini võidukäigu üle ning imestab kui vähe on vaja, et inimest nimetataks «spetsialistiks». 

Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku meestearst Margus Punab kirjutab oma sotsiaalmeedia kontol

Loen Facebooki. Mul on siin vaid toredad, haritud ja intelligentsed sõbrad, kelle mõttevoogu ma näen. Samas vaadates Mangi juhu peegeldusi, siis olin algul tõsiselt häiritud. Häiritud sellest, et probleemina ei nähtud mitte Mangi, vaid neid inimesi (naisi), kes tema stuudiosse läksid ja puuõõnde ronisid.

Nagu ütlesin, algul see häiris mind tõsiselt, hiljem aga hakkasin mõistma, et äkki tõesti on ohvrite teema ühiskondlikult olulisemgi. Et suurim probleem ei ole ÜKS pervert, vaid SAJAD, tegelikult paljud tuhanded meie inimesed, kes on vaimselt sedavõrd ebastabiilsed ja lihtsalt manipuleeritavad. Probleem on pidetutes, oma kultuuribaasi kaotanud inimestes.

Seega tuleks antud kaasusega esile tulnud probleemid lüüa tükkideks. Kõik nad on meie tänases ühiskonnas olulised teemad.

1. Süsteemselt ebaadekvaatse käitumisega perverdid tuleb avalikult «risti lüüa». Sõltumata senistest teenetest ühiskonna või kellegi teise ees. Väliselt lihtne teema. Ohvritele sageli, nagu eile väga lähedalt kogesin, liialt sageli suisa elu ja surma küsimus. 

2. Naiste vastupandamatu tõmme dominantse ja ennast kehtestanud isase suunas. Kuigi tavaelus vaadatakse meest, kui õhukese kultuurikihiga ja suhteliselt hiljuti puu otsast laskunud olevusena, siis käitumismustreid vaadates on bioloogilised tungid eriti reproduktiiv- ja seksuaalkäitumises naiste puhul siiski oluliselt tugevamad. Sellel on ka arusaadavad bioloogilised põhjused. Aga sel teemal peaks kõneleme professor Raivo Mänd, mitte mina. Aga olen üha enam veendunud, et inimene ei ole sotsiaalne konstrukt, vaid juhtivalt bioloogiline olevus. Minu jaoks suisa häirivalt palju loom.

3. Soolapuhujate võidukäik meie ühiskonnas. Vaatame eneseabiraamatute hulka. Igatsorti «nõidade» koole ja kursuseid. Jah, sellel on oma väga lihtne põhjus. Inimesed vajavad oma probleemidele (lihtsaid) lahendusi ja kui professionaalne abi on raskesti kättesaadav, keeruline, aeganõudev ja kõige tipuks on abi osutajad ka frustreerunud, siis tulebki alternatiive otsida.

Küsimus on tervishoiu aastakümneid kestnud alarahastamises. Meie 5,5–6 protsendises SKPst on suhteliselt kolmandiku võrra vähem kui meile eeskujuks olevates arenenud Euroopa riikides. Absoluutarvudes on vahe keskmisest kolmekordne. Seejuures on vähemalt kolmandik selle teenuse osutamiseks vajalikest sisenditest, meie jaoks kallimad kui neis juba viidatud rikastes riikides.

Kui vaid võtta neid teemasid, mida lähemalt olen vaadanud, siis sajad toitumisnõustajad, kümned Tiibeti meditsiini terapeudid. Hariduseks enamasti üks-kaks keskmiselt nädalast sertifikaadiga koolitust ja «spetsialist» on valmis. Samas kui tõesti SPETSIALISTIST rääkida, vajavad mõlemad vähemalt 7 aastast igapäevast süsteemset õpet. Iseseisva töö vastutust kanda võiva meistri tasandile jõudmiseks kulub vähemalt kaks korda niipalju aega.

4. Meedia klikipõhine rahastusmudel, mis läbi negatiivse võimenduse (negatiivset uudist klikitakse kordades enam kui positiivset) murendab paratamatult kõigi olemasolevate ja täna veel toimivate struktuuride usaldusväärsust. Kõik muutubki suhteliseks. Ennast aastatuhandeid õigustanud väärtused devalveeruvad ja hävivad meie silme all vaid mõnekümne aastaga. Teiselt poolt eelpoolkõneldud alternatiivide süstemaatiline püünele seadmine.

Tagasi üles