Neli tegevust, millega dementsus eemal hoida

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Doomino mängimine dementsust ei enneta, küll aga teeb seda suhtlemine teiste inimestega.
Doomino mängimine dementsust ei enneta, küll aga teeb seda suhtlemine teiste inimestega. Foto: Peggy Zöllner / PantherMedia / Peggy Zöllner

Uute oskuste õppimine, intellektuaalsed väljakutsed tööelus ning sotsiaalse elu säilitamine vanemas eas, on ühed võimalused, kuidas oma vaimset võimekust hoida. 

Eestis on umbes 13 000 dementsusega inimest. Hinnanguliselt on igal kaheksandal vanemal inimesel dementsus. Järgneva 50 aasta jooksul ennustatakse dementsete inimeste arvu neljakordistumist. Haigusele ei ole leitud ravi, kuid seda on võimalik ennetada, vahendab Dailymail

1. Vaimne stimulatsioon, mitte sudokud või ristsõnad

Aju stimuleerimine, mitte treenimine, on oluline ennetav tehnika. On tõestatud, et tulemusi annab intellektuaalne tegevus, milles põhiline roll on suhtlemisel. Jutuajamised, sotsiaalsed kokkupuuted sõprade ja töökaaslastega, on tõenäoliselt see, mis aju kõige enam sütitab. Uute hobide ja huvialadega tegelema hakkamine ja intellektuaalsed väljakutsed on ajule kasulikumad, kui asjad, mida oled juba varem teinud, näiteks sudokud või ristsõnad. Seega, kui oled terve elu ristsõnu lahendanud, siis 65-aastaselt klaverimängimine toob kognitiivsele tervisele kokkuvõttes palju rohkem kasu.

2. Kognitiivne reserv

Kognitiivne reserv on vaimsed tegevused, mis sa teed terve elu jooksul. Suure kognitiivse reserviga on inimene, kel on kõrgharidus, keerukas ametikoht ning, kes on vanemas eas sotsiaalselt aktiivne. Mida rohkem nendest teguritest omad, seda kaitstum oled kognitiivse võimekuse langemise eest. Sel juhul ei arene haigus dementsuseks.

Keeruka eluaegse ametikoha osas pakkusid selgust Winsconsini teadlased, kes hindasid töökohti selle järgi, kui palju intellektuaalseid väljakutseid need pakkusid. Nad leidsid, et vähem seostati Alzheimeriga keerukaid töökohti, mis kaasasid teisi inimesi. Advokaadid, sotsiaaltöötajad, õpetajad ja arstid olid hilisemas elus haiguse eest kaitstud. Kõige rohkem esines hilisemas elus Alzheimerit laotöötajad, masinaoperaatorid ja lihttöölised.

3. Aspiriin 

Mõned vaatlevad uuringud on seostanud pikaajalist aspiriini tarvitamist väiksema Alzheimeri riskiga. Rootsi uuring leidis, et üle 70-aastased naistel, kes võtsid väikse doosi aspiriini, sest neil oli kõrge südamehaiguserisk, oli viis aastat hiljem ka parem mälu ja kognitiivne võimekus. Aspiriin vähendab veretrombe ning seetõttu ka südameinfarkte ja insulte. Südamehaigustel on kognitiivsele võimekusele arvestatav mõju.

Praegu käimasolev uuring hõlmab 15 000 vabatahtlikku, kellest osa võttis seitsme aasta jooksul madala doosi aspiriini ning teine osa platseebot. Uuring lõppeb sel aastal ning siis nähakse, kas aspiriinil oli kognitiivsele võimekusele ning Alzheimeri märkidele mingit mõju.

4. Südame hoidmine on ajule kasulik

Sama protsess, mille tagajärjel haigestutakse insulti ja infarkti, on mõnel viisil seotud dementsuse tekkimisega. Palju kaudseid tõendeid viitavad sellele, et vähendades südame- ja veresoonkonnahaiguste risk, võid end kaitsta ka kognitiivse võimekuse langemise eest. Seitsmest riskitegurist Alzheimeri tekkimiseks on viis seotud südamega. Need on kõrge vererõhk, ülekaal keskeas, diabeet, suitsetamine, madal füüsiline aktiivsus, madal haridustase ja eluaegne depressioon.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles